Sõerd: Hispaania ja Portugali pääsemine trahvi maksmisest saadab vale signaali ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni otsus mitte karistada rahatrahviga eelarvereegleid rikkunud Hispaaniat ja Portugali saadab liikmesriikidele vale signaali ja soodustab uue võlakriisi teket, leiab endine rahandusminister Aivar Sõerd.

Euroopa Komisjonil oli õigus kehtestada eelarvereegleid rikkunud riikidele rahatrahv, mille suurus saanuks olla kuni 0,2 protsenti SKP-st. Riikidele pakuti välja maksta 0,1 protsenti, aga sellega riigid ei nõustunud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Veel mõned aastad tagasi ju lepiti kokku uutes eelarvereeglites ja need kokkulepped sündisid väga raskelt ja suurte jõupingutustega ja kui neid reegleid, mis on kokku lepitud, ei täideta, siis on see vale signaal nendele riikidele, kes pingutavad ja on saavutanud eelarve täitmisel edusamme," selgitas eksminister Sõerd (RE).

Sõerd lisas, et kui riigi ülemäärasest defitsiidist ja võlgadest tulenevad riskid on väga suured, võib see luua olukorra, kus puhkeb uuesti võlakriis. Ta näeb suurt riski nii eurole kui ka liikmesriikide majandusele.

"Need samad eelarvereeglid, mida mitmed liikmesriigid ei täida, need eelarvereeglid kehtestati ja lepiti kokku ju sellepärast, et jagu saada euroala tabanud võlakriisist. See oli väga suur probleem aastaid tagasi. See tähendab seda, et on uuesti risk, et võlakriis võib uuesti puhkeda," nentis ta.

Praegune rahandusminister Sven Sester (IRL) ütles, et on kahetsusväärne, kui riigid ei täida endale võetud kohustusi. Kuid erinevalt Sõerdist peab ta piisavaks karistuseks ka seda, et teema Euroopas üldse tõstatati.

"Nende riikide jaoks on juba karistus see, et sellest räägitakse ja nad on sunnitud vastama Euroopas küsimustele, mille osas nad ei tahaks vastata," sõnas Sester.

Sester ja Sõerd olid aga ühel meelel selles, et Eesti ei peaks oma eelarvet defitsiiti laskma, nagu on pakkunud mõned poliitikud ja majandusanalüütikud.

Toimetaja: Laur Viirand



oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema