Hispaania kuningas tegi valitsuse moodustamise ettepaneku senisele peaministrile, olukord on aga endiselt väga segane ({{commentsTotal}})

Hispaania kuningas Felipe VI ja senine peaminister Mariano Rajoy.
Hispaania kuningas Felipe VI ja senine peaminister Mariano Rajoy. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Hispaania kuningas Felipe VI tegi valitsuse moodustamise ülesandeks juuni parlamendivalimistel parima tulemuse saavutanud paremtsentristlik Rahvapartei liidrile ja senisele peaministrile Mariano Rajoy'le. Viimane võttis ettepaneku vastu hoolimata sellest, et praegusel hetkel pole tal parlamendis veel piisavat arvu poolthääli kindlustatud.

Rahvapartei (Partido Popular ehk PP) juht Rajoy pole ka veel öelnud, millisel kuupäeval võiks valitsuse usaldushääletus parlamendis aset leida, vahendas Reuters.

Senine peaminister rõhutas, et alustab teiste erakondadega uuesti kõnelusi, et veenda neid enda juhitud valitsust toetama. "Me peame moodustama tugeva ja stabiilsuse valitsuse niipea kui võimalik. Hispaania vajab praegu valitsust, seda peaks juhtima Rahvapartei ning mingeid alternatiive sellele ei eksisteeri," teatas Rajoy pärast kuningaga kohtumist.

"Ma üritan valitsust moodustada, kuid kõik ei sõltu minust," lisas ta.

Nii eelmise aasta detsembris kui ka tänavu juunis toimunud valimistel ei saavutanud ükski erakond niivõrd suurt toetust, et neil oleks võimalik üksi enamusvalitsust moodustada, erakondade omavahelised suhted ja jõuvahekorrad on seni teinud võimatuks ka toimiva valitsuskoalitsiooni moodustamise. Samas oli Rahvapartei ainus, kes suutis uutel valimistel oma toetust kasvatada - 350-kohalises parlamendis saadi nüüd 137 kohta, detsembris toimunud valimistel oli tulemuseks 123 kohta.

Kui peaministrikandidaat parlamendis esimesel hääletusel absoluutset toetust ehk 176 poolthäält ei saa, korraldatakse 48 tundi hiljem uus hääletus, kus nõutakse ainult tavalist häälteenamust. Vähemusvalitsuse moodustamise eelduseks ongi see, et teised erakonnad kas toetavad seda või loobuvad hääletamisest.

Kui ka siis peaministriks soovija toetust ei pälvi, peab kuningas uue kandidaadiga välja tulema. Kui kahe kuu jooksul ükski peaministrikandidaat parlamendilt toetust ei saa, tuleb korraldada järjekordsed valimised.

Eelpool kirjeldatud stsenaarium sai teoks pärast eelmise aasta detsembris toimunud valimisi. Kuningas tegi ettepaneku valitsuse moodustamiseks Sotsialistliku Tööpartei (PSOE) esimehele Pedro Sanchezile, kes aga parlamendis piisavat kogust poolthääli ei kogunud.

Nii sotsialistid kui ka vasakäärmuslik Podemos teatasid täna pärast kuningaga konsulteerimist, et nemad hääletavad parlamendis Rajoy juhitud valitsuse vastu. Paremliberaalne erakond Cuidadanos on kinnitanud, et nemad jääksid hääletusel erapooletuks.

Sotsialistide juht Sanchez on öelnud, et nad tahavad Rajoy juhitud valitsuse muutmist ning see on ka põhjus, miks nad praeguse seisuga vastu hääletaksid. Olukorras, kus sotsialistid on jätkuvalt valmis vastu hääletama, on vähemusvalitsuse moodustamine sisuliselt võimatu.

Samas on valitsuse moodustamisega väga kiire, sest otsustamist nõuavad näiteks riigieelarvega seotud küsimused, sealhulgas Euroopa Liidult kriitikat pälvinud suur eelarvedefitsiit.

26. juuni parlamendivalimiste tulemused

1. Rahvapartei (Partido Popular): 33%, 137 kohta

2. Sotsialistlik Tööpartei (PSOE): 22,7%, 85 kohta

3. Unidos Podemos: 21,3%, 71 kohta

4. Ciudadanos: 13,1%, 32 kohta

5. Esquerra Republicana de Catalunya–Catalunya Sí (vasakpoolsed katalaani iseseisvuslased): 2,6%, 9 kohta

6. Convergència Democràtica de Catalunya (CDC) (paremliberaalsed katalaani iseseisvuslased): 2%, 8 kohta

7. Erinevad väike- ja regionaalparteid: 5,3%, 8 kohta

Peamised võimalused valitsuse moodustamiseks:

Paremtsentristlik kokkulepe Rahvapartei ja Ciudadanose vahel

Rahvapartei ja Ciudadanos saaksid kokku 169 saadikut, lisaks veel 7 saadikut regionaalparteidest. Seega absoluutsest enamusest oleks puudu üks poolthääl.

Erinevalt eelmiste valimiste ajast pole Ciudadanos nüüd enam vastu koalitsioonile Rahvaparteiga, kuigi erakond on varem andnud mõista, et Rajoy'd nad selle koalitsiooni peaministrina siiski näha ei tahaks.

"Suur koalitsioon"

Üheks variandiks oleks ka Rajoy poolt enne valimisi välja pakutud "suur koalitsioon", kuhu kuuluksid põlised vastased PP ja sotsialistid. See annaks kokku 222 rahvasaadikut ning tagaks teoorias pikaaegse stabiilsuse.

Sotsialistide liider Sanchez enne valimisi sellise võimaluse välistas, kuid eile ütles ta, et on valmis variandiks, kus "sotsialistid peavad tegutsema üldistes huvides".

Rahvapartei vähemusvalitsus

Kui Rajoyl ei õnnestu koalitsiooni luua, võib ta üritada ka vähemusvalitsuse moodustamist oma 137 rahvasaadiku baasil, kuid reaalsuses tähendaks see seda, et iga küsimuse hääletamisel peab ta lootma sotsialistide ja Ciudadanose toetusele ehk reaalsuses oleks iga hääletus valitsuse jaoks usaldushääletuseks.

Vasaktsentristlik koalitsioon

Vasakjõudude ühinemine annaks kokku ainult 156 kohta ning sellise valitsuse moodustamine on ebatõenäoline. Esiteks on sotsialistide toetus kahanenud ning teiseks on sotsialistide ja vasakäärmusliku Podemose vahel mitmetes küsimustes väga põhimõttelisi erimeelsusi.

Võimalike liitlaste jaoks on probleemiks Rajoy ise

Nii Ciudadanos kui ka sotsialistid teatasid kohe pärast valimisi, et nad ei kavatse toetada valitsust või valitsuskoalitsiooni, mida juhiks senine peaminister Rajoy. Samas valitsuskoalitsiooni kuulumist või Rahvapartei vähemusvalitsuse blokeerimisest loobumist kumbki erakond põhimõtteliselt ei välistanud.

Toimetaja: Laur Viirand



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: