Türgis vallandati 149 kindralit ja suleti veel meediaväljaandeid ({{commentsTotal}})

Türgi lipud Istanbulis.
Türgi lipud Istanbulis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Türgi võimud teatasid kolmapäeval 149 kindrali vallandamisest ja veel kümnete meediaväljaannete sulgemisest seoses riigipöördekatsega.

Uudisteagentuuriga AFP vestelnud ametniku täpsustuse kohaselt lastakse relvajõududest auavaldusteta lahti 87 maa- ja 30 õhuvägede kindralit ning 32 admirali.

Lisaks lasti autult lahti ka 1099 ohvitseri ja 439 nooremallohvitseri, öeldi avalduses. Hürriyet Daily Newsi andmetel on praeguseks ametist vabastatud pea 1700 sõjaväelast.

Praeguseks on kinni peetud 178 kindralit, kellest 151 viibib eelvangistuses. Riigil on 358 kindralit, mis tähendab, et kinni on neist peetud ligi pool.

Türgi kõrgeim sõjaline nõukogu otsustab neljapäeval, milliseid personalimuudatusi on sõjaväes veel vaja teha.

Türgi võimud andsid kolmapäeval käsu sulgeda ka kolm uudisteagentuuri, 16 telekanalit, 23 raadiojaama, 45 ajalehte, 15 ajakirja ja 29 kirjastust.Vastavasisuline määrus avaldati ka riiklikus ajalehes.

Suletud meediakanalite nimesid ei avaldatud, kuid CNN-Türki valdusesse jõudnud nimekirjast selgub, et enamik neist on provintsi tasandi väljaanded, kuid on ka tuntud üleriiklikke väljaandeid. Viimaste seas on uudisteagentuur Cihan, kurdimeelne IMC TV ning opositsiooniline päevaleht Taraf. Lisaks suletakse päevaleht Zaman ning selle inglisekeelne sõsarväljaanne Zaman English.

Türgi võimud on pärast nurjunud riigipöördekatset andnud vahistamiskäsu vähemalt 42 ajakirjaniku suhtes.

Peaminister Binali Yıldırım hoiatas kolmapäeval, et nurjunud riigipöördega seotud isikute vahistamine ei ole veel lõpule jõudnud ning kinnipidamised jätkuvad. Kolmapäeval andsid Türgi võimud muu hulgas välja käsu Zamani 47 endise töötaja vahistamiseks.

Pärast 15. juuli riigipöördekatset on vahi alla võetud üle 9000 inimese, keda ootab kohus. Vandenõu sepitsemises süüdistatakse USA-s paguluses elavat vaimulikku Fethullah Güleni.

Türgi võimud kavandasid juba enne nurjunud riigipööret suurpuhastust sõjaväes, et eemaldada Güleniga seotud elemendid, ütles president Recep Tayyip Erdoğanile lähedane energiaminister Berat Albayrak. Tema sõnul asus osa sõjaväelastest ametikoha kaotust aimates valitsuse vastu tegutsema.

"Neil olid kavas tõsised sammud gülenistidest ohvitseride ja kindralite relvajõudude ridadest kõrvaldamiseks. Me juba töötasime selle kallal."

See olnuks osa üldisest Güleni-vastasest puhastustööst, mis pidi laienema ka õigussüsteemi ja teistesse institutsioonidesse.

Ministri sõnul toetas riigipööret vaid väike osa NATO liikmesriigi 750 000 sõjaväelasest, kuid suurel hulgal Güleni toetajatel oli õnnestunud imbuda sõjaväe kõrgemasse ja keskmisse ešeloni. Sõjaväe andmeil osales riigipöördekatses 8651 teenistujat, kes kasutasid ettevõtmises 35 lennukit, 37 helikopterit, 74 tanki ja kolme sõjalaeva.

Inimõigusorganisatsiooni Amnesty International teatel on neil "usaldusväärseid tõendeid", et Türgis pärast 15. juuli riigipöördekatset kinni võetud inimesi on pekstud, vägistatud ja piinatud.

Londonis baseeruv organisatsioon teavitas nädalavahetusel, et seda on toimunud ametlikes ja mitteametlikes kinnipidamiskeskustes.

Amnesty informatsioonil on vange piinatud muu hulgas ka stressiasendites hoidmisega, neid on näljutatud ja jäetud joogiveeta. Vigastatutele ei ole võimaldatud arstiabi.

Tunnistajate kinnitusel on juhtumeid, kus vahistatuid on niivõrd rängalt pekstud, et nad ei suuda käia ega isegi seista.

Türgis on riigipöördekatsega seoses vahistatud rohkem kui 10 000 inimest, keda hoitakse politseijaoskondades, kohtuhoonetes ja spordikeskustes.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: