Türgis vallandati 149 kindralit ja suleti veel meediaväljaandeid ({{commentsTotal}})

Türgi lipud Istanbulis.
Türgi lipud Istanbulis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Türgi võimud teatasid kolmapäeval 149 kindrali vallandamisest ja veel kümnete meediaväljaannete sulgemisest seoses riigipöördekatsega.

Uudisteagentuuriga AFP vestelnud ametniku täpsustuse kohaselt lastakse relvajõududest auavaldusteta lahti 87 maa- ja 30 õhuvägede kindralit ning 32 admirali.

Lisaks lasti autult lahti ka 1099 ohvitseri ja 439 nooremallohvitseri, öeldi avalduses. Hürriyet Daily Newsi andmetel on praeguseks ametist vabastatud pea 1700 sõjaväelast.

Praeguseks on kinni peetud 178 kindralit, kellest 151 viibib eelvangistuses. Riigil on 358 kindralit, mis tähendab, et kinni on neist peetud ligi pool.

Türgi kõrgeim sõjaline nõukogu otsustab neljapäeval, milliseid personalimuudatusi on sõjaväes veel vaja teha.

Türgi võimud andsid kolmapäeval käsu sulgeda ka kolm uudisteagentuuri, 16 telekanalit, 23 raadiojaama, 45 ajalehte, 15 ajakirja ja 29 kirjastust.Vastavasisuline määrus avaldati ka riiklikus ajalehes.

Suletud meediakanalite nimesid ei avaldatud, kuid CNN-Türki valdusesse jõudnud nimekirjast selgub, et enamik neist on provintsi tasandi väljaanded, kuid on ka tuntud üleriiklikke väljaandeid. Viimaste seas on uudisteagentuur Cihan, kurdimeelne IMC TV ning opositsiooniline päevaleht Taraf. Lisaks suletakse päevaleht Zaman ning selle inglisekeelne sõsarväljaanne Zaman English.

Türgi võimud on pärast nurjunud riigipöördekatset andnud vahistamiskäsu vähemalt 42 ajakirjaniku suhtes.

Peaminister Binali Yıldırım hoiatas kolmapäeval, et nurjunud riigipöördega seotud isikute vahistamine ei ole veel lõpule jõudnud ning kinnipidamised jätkuvad. Kolmapäeval andsid Türgi võimud muu hulgas välja käsu Zamani 47 endise töötaja vahistamiseks.

Pärast 15. juuli riigipöördekatset on vahi alla võetud üle 9000 inimese, keda ootab kohus. Vandenõu sepitsemises süüdistatakse USA-s paguluses elavat vaimulikku Fethullah Güleni.

Türgi võimud kavandasid juba enne nurjunud riigipööret suurpuhastust sõjaväes, et eemaldada Güleniga seotud elemendid, ütles president Recep Tayyip Erdoğanile lähedane energiaminister Berat Albayrak. Tema sõnul asus osa sõjaväelastest ametikoha kaotust aimates valitsuse vastu tegutsema.

"Neil olid kavas tõsised sammud gülenistidest ohvitseride ja kindralite relvajõudude ridadest kõrvaldamiseks. Me juba töötasime selle kallal."

See olnuks osa üldisest Güleni-vastasest puhastustööst, mis pidi laienema ka õigussüsteemi ja teistesse institutsioonidesse.

Ministri sõnul toetas riigipööret vaid väike osa NATO liikmesriigi 750 000 sõjaväelasest, kuid suurel hulgal Güleni toetajatel oli õnnestunud imbuda sõjaväe kõrgemasse ja keskmisse ešeloni. Sõjaväe andmeil osales riigipöördekatses 8651 teenistujat, kes kasutasid ettevõtmises 35 lennukit, 37 helikopterit, 74 tanki ja kolme sõjalaeva.

Inimõigusorganisatsiooni Amnesty International teatel on neil "usaldusväärseid tõendeid", et Türgis pärast 15. juuli riigipöördekatset kinni võetud inimesi on pekstud, vägistatud ja piinatud.

Londonis baseeruv organisatsioon teavitas nädalavahetusel, et seda on toimunud ametlikes ja mitteametlikes kinnipidamiskeskustes.

Amnesty informatsioonil on vange piinatud muu hulgas ka stressiasendites hoidmisega, neid on näljutatud ja jäetud joogiveeta. Vigastatutele ei ole võimaldatud arstiabi.

Tunnistajate kinnitusel on juhtumeid, kus vahistatuid on niivõrd rängalt pekstud, et nad ei suuda käia ega isegi seista.

Türgis on riigipöördekatsega seoses vahistatud rohkem kui 10 000 inimest, keda hoitakse politseijaoskondades, kohtuhoonetes ja spordikeskustes.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema