Türgis vallandati 149 kindralit ja suleti veel meediaväljaandeid ({{commentsTotal}})

Türgi lipud Istanbulis.
Türgi lipud Istanbulis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Türgi võimud teatasid kolmapäeval 149 kindrali vallandamisest ja veel kümnete meediaväljaannete sulgemisest seoses riigipöördekatsega.

Uudisteagentuuriga AFP vestelnud ametniku täpsustuse kohaselt lastakse relvajõududest auavaldusteta lahti 87 maa- ja 30 õhuvägede kindralit ning 32 admirali.

Lisaks lasti autult lahti ka 1099 ohvitseri ja 439 nooremallohvitseri, öeldi avalduses. Hürriyet Daily Newsi andmetel on praeguseks ametist vabastatud pea 1700 sõjaväelast.

Praeguseks on kinni peetud 178 kindralit, kellest 151 viibib eelvangistuses. Riigil on 358 kindralit, mis tähendab, et kinni on neist peetud ligi pool.

Türgi kõrgeim sõjaline nõukogu otsustab neljapäeval, milliseid personalimuudatusi on sõjaväes veel vaja teha.

Türgi võimud andsid kolmapäeval käsu sulgeda ka kolm uudisteagentuuri, 16 telekanalit, 23 raadiojaama, 45 ajalehte, 15 ajakirja ja 29 kirjastust.Vastavasisuline määrus avaldati ka riiklikus ajalehes.

Suletud meediakanalite nimesid ei avaldatud, kuid CNN-Türki valdusesse jõudnud nimekirjast selgub, et enamik neist on provintsi tasandi väljaanded, kuid on ka tuntud üleriiklikke väljaandeid. Viimaste seas on uudisteagentuur Cihan, kurdimeelne IMC TV ning opositsiooniline päevaleht Taraf. Lisaks suletakse päevaleht Zaman ning selle inglisekeelne sõsarväljaanne Zaman English.

Türgi võimud on pärast nurjunud riigipöördekatset andnud vahistamiskäsu vähemalt 42 ajakirjaniku suhtes.

Peaminister Binali Yıldırım hoiatas kolmapäeval, et nurjunud riigipöördega seotud isikute vahistamine ei ole veel lõpule jõudnud ning kinnipidamised jätkuvad. Kolmapäeval andsid Türgi võimud muu hulgas välja käsu Zamani 47 endise töötaja vahistamiseks.

Pärast 15. juuli riigipöördekatset on vahi alla võetud üle 9000 inimese, keda ootab kohus. Vandenõu sepitsemises süüdistatakse USA-s paguluses elavat vaimulikku Fethullah Güleni.

Türgi võimud kavandasid juba enne nurjunud riigipööret suurpuhastust sõjaväes, et eemaldada Güleniga seotud elemendid, ütles president Recep Tayyip Erdoğanile lähedane energiaminister Berat Albayrak. Tema sõnul asus osa sõjaväelastest ametikoha kaotust aimates valitsuse vastu tegutsema.

"Neil olid kavas tõsised sammud gülenistidest ohvitseride ja kindralite relvajõudude ridadest kõrvaldamiseks. Me juba töötasime selle kallal."

See olnuks osa üldisest Güleni-vastasest puhastustööst, mis pidi laienema ka õigussüsteemi ja teistesse institutsioonidesse.

Ministri sõnul toetas riigipööret vaid väike osa NATO liikmesriigi 750 000 sõjaväelasest, kuid suurel hulgal Güleni toetajatel oli õnnestunud imbuda sõjaväe kõrgemasse ja keskmisse ešeloni. Sõjaväe andmeil osales riigipöördekatses 8651 teenistujat, kes kasutasid ettevõtmises 35 lennukit, 37 helikopterit, 74 tanki ja kolme sõjalaeva.

Inimõigusorganisatsiooni Amnesty International teatel on neil "usaldusväärseid tõendeid", et Türgis pärast 15. juuli riigipöördekatset kinni võetud inimesi on pekstud, vägistatud ja piinatud.

Londonis baseeruv organisatsioon teavitas nädalavahetusel, et seda on toimunud ametlikes ja mitteametlikes kinnipidamiskeskustes.

Amnesty informatsioonil on vange piinatud muu hulgas ka stressiasendites hoidmisega, neid on näljutatud ja jäetud joogiveeta. Vigastatutele ei ole võimaldatud arstiabi.

Tunnistajate kinnitusel on juhtumeid, kus vahistatuid on niivõrd rängalt pekstud, et nad ei suuda käia ega isegi seista.

Türgis on riigipöördekatsega seoses vahistatud rohkem kui 10 000 inimest, keda hoitakse politseijaoskondades, kohtuhoonetes ja spordikeskustes.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Saaremaa liigvesi pressib kaevust välja

Saaremaa on viimasel ajal olnud hädas kõrge veetasemega, mis ka maanteid uputama on pääsenud. Vett pole aga palju mitte ainult maapinal, vaid ka mitme meetri sügavuselt maa seest hakkab seda puurkaevust lausa välja pressima.

IT-spetsialistid soovitavad kõigil paroolid ära vahetada

Kõik internetikasutajad peaksid hoolimata sellest, kas nende konto parool on lahti muugitud või mitte, selle kindlasti ära vahetama. IT-turvariski ei tasu alahinnata, hoitavad spetsialistid, sest identiteedivargus võib toimuda üsna lihtsalt.

kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: