Leedu edastas Astravetsi tuumajaama juhtumi kohta Valgevenele noodi ({{commentsTotal}})

Radioaktiivsuse sümbol.
Radioaktiivsuse sümbol. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Leedu valitsus andis Valgevene diplomaadile neljapäeval üle noodi seoses juhtumiga Astravetsi tuumajaama ehitusel ja pöördus Brüsselisse Euroopa Liidu poole abipalvega.

Leedu välisministeeriumisse kutsuti välja Valgevene ajutine asjur Ljudmila Tatarinavitš.

"Valgevene diplomaadile anti üle noot palvega viia võimalikult kiiresti läbi selle juhtumi üksikasjalik uurimine ja tutvustada selle tulemustega Leedut ja teisi naaberriike, samuti Rahvusvahelist Aatomienergiaagentuuri," edastas ministeerium.

Seda tehti kaks päeva pärast seda, kui Valgevene energeetikaministeerium tunnistas, et Astravetsi tuumajaama reaktori korpuse teisaldamisel leidis aset "ootamatu olukord".

Valgevene ametikandjad on seni keeldunud üksikasjalikest kommentaaridest meedias ilmunud väite kohta, et 300 tonnine seade kukkus mitme meetri kõrguselt alla.

Leedu tegi Valgevenele ettepaneku moodustada rahvusvaheline meeskond, mis eritleks uurimise tulemusi ja esitaks oma soovitused. Valgevenet kutsutakse ka üles paluma sõltumatutelt rahvusvahelistelt asjatundjatelt hinnangut Astravetsi tuumajaama ehitusplatsi paslikusele, seal toimuvate ehitustöödele ja nende kvaliteedile.

Leedu välis-, energeetika- ja keskkonnaminister saatsid kirja Euroopa Komisjoni asepresidendile Maroš Šefčovičile ja energeetikavolinik Miguel Arias Cañetele, milles teavitavad neid juhtunust ja paluvad EL-i tarmukat abi tuumajulgeoleku küsimuse lahendamisel, seisis teadaandes.

Astravetsi tuumajaama peaalltöövõtja, Vene riigiettevõte Rosatom eitab meedia teateid väidetavast uuest vahejuhtumist Astravetsi ehitusel. Ettevõte teatas, et ootab seireametkondade luba reaktori paigaldamiseks.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: