Soome kaitseminister avaldas esimest korda austust kahele USA-sse maetud veteranile ({{commentsTotal}})

Kaitseminister Jussi Niinistö Mannerheimi risti kavalere meeles pidamas.
Kaitseminister Jussi Niinistö Mannerheimi risti kavalere meeles pidamas. Autor/allikas: twitter.com/jniinisto

Soome kaitseminister Jussi Niinistö tegi oma äsjase USA visiidi ajal ka ühe senisest riikliku poliitika kontekstist märkimisväärselt erineva sammu. Nimelt käis ta Arlingtoni sõjaväekalmistul ja asetas lillekimbud haudadele, kuhu on maetud Mannerheimi risti kavalerid Lauri Törni ja Olavi Alakulppi.

"Soovisin avaldada austust Soome sõdade teenekatele veteranidele, kes on maetud USA-sse. Ametlikus programmis oli enne tagasilendu paar tundi vaba aega. Mõtlesime, et teeme minu meelest kaitseministrile kohase ringkäigu enne lennujaama minekut," vahendas ajaleht Helsingin Sanomat Niinistö selgitust.

Mõlema lillekimbu küljes oli ka lint, mille peale oli nii soome kui ka inglise keeles kirjutatud järgnev tekst: "Mannerheimi-risti kavaleri mälestust austades, kaitseministeerium."

"Me avaldasime oma austust seetõttu, et Mannerheimi rist on kõrgeim autasu, millega sõdureid on autasustatud. Sõltumata nende hilisematest eluperioodidest otsustasime Törnit ja Alakulppit meeles pidada," sõnas kaitseminister kommentaariks.

Lillekimpude asetamisest võtsid osa ka kaitseministeeriumi kantsler Jukka Juusti ja julgeolekupoliitika osakonna juhataja Theresa Zitting.

Varem pole ükski Soome kaitseminister kahe kuulsa veterani mälestust austamas käinud, sest teema oli külma sõja ja soometumise perioodil üsnagi problemaatiline.

Lauri Allan Törni teenis oma karjääri jooksul nii Soome, Saksamaa kui ka USA relvajõududes ning osales Talvesõjas, Jätkusõjas, Teises maailmasõjas (Waffen-SSi koosseisus) ja USA sõjaväelasena Vietnami sõjas.

Jätkusõja ajal tekitas Törni juhitud üksus Nõukogude vägedele niivõrd tõsist kahju, et tema pea eest pandi välja 3 miljoni Soome marga suurune "vaevatasu". Mannerheimi ristiga autasustati kapten Törnit 1944. aasta juulis.

Törni oli vastu Soome-NSV Liidu rahuläbirääkimistele, sest see kohustas Soomet sõdima NSV Liidu liitlasena sakslaste vastu Lapimaal. Ta liitus hoopis vastupanuliikumisega ja läks Saksamaale sabotaaži väljaõppele, et olla valmis hetkeks, kui Nõukogude Liit peaks Soome ikkagi okupeerima. Sõja lõpus andis ta seal alla Briti vägedele, hiljem aga põgenes vangilaagrist ja tuli tagasi Soome, kus ta aga kommunistide mõju all oleva salapolitsei poolt kinni peeti ja riigireetmise (ehk Saksa vägedega liitumise) eest vangi mõisteti. 1948. aastal anti talle president Paasikivi poolt armu, kuid järgmisel aastal põgenes ta Rootsi ja jõudis lõpuks USA-sse.

Ameerika Ühendriikide relvajõududes sai temast hiljem Larry Alan Thorne'i nime all eriüksuslane ning ta jõudis välja majori auastmeni. Vienami sõja päevil 1965. aastal tulistati teda transportinud helikopter Laose kohal alla ning tema säilmed leiti alles 1999. aastal. Arlingtoni kalmistule maeti ta 2003. aastal.

Seoses riigireetmises süüdimõistmisega võeti temalt ära ka Soome kaitseväe auastmed ning pärast armuandmist oleks ta pidanud nende tagasi saamiseks vastava avalduse tegema. Seda aga ei juhtunud ning auastmeid pole ta ka postuumselt tagasi saanud. Nõukogude Liidu survel Törni ja tema saatusekaaslaste suhtes rakendatud poliitika on Soomes aastate jooksul palju kõneainet pakkunud.

Samuti Talvesõjas ja Jätkusõjas sõdinud Olavi Eelis Alakulppi peeti pärast sõja lõppu kinni süüdistatuna relvade peitmises. Vanglast ja seejärel kodumaalt õnnestus tal põgeneda 1945. aastal ning aastatel 1947–1968 teenis ta USA sõjaväes, kus jõudis kolonelleitnandi auastmeni.

Enne sõda suusatamise teatesõidus maailmameistriks tulnud Alakulppi tegutses USA relvajõududes peamiselt instruktorina, kuid võttis näiteks osa ka Korea sõjast. Kui ta oli 1950. aastate lõpus Lääne-Saksamaal kompanii ülem, oli tema isiklikuks autojuhiks ajateenistust läbiv muusik Elvis Presley.

Kaitseminister Niinistö Washingtonis viibimise peamiseks põhjuseks oli osalemine ISIS-e vastase koalitsiooni nõupidamisel.

Toimetaja: Laur Viirand



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema