Soome kaitseminister avaldas esimest korda austust kahele USA-sse maetud veteranile ({{commentsTotal}})

Kaitseminister Jussi Niinistö Mannerheimi risti kavalere meeles pidamas.
Kaitseminister Jussi Niinistö Mannerheimi risti kavalere meeles pidamas. Autor/allikas: twitter.com/jniinisto

Soome kaitseminister Jussi Niinistö tegi oma äsjase USA visiidi ajal ka ühe senisest riikliku poliitika kontekstist märkimisväärselt erineva sammu. Nimelt käis ta Arlingtoni sõjaväekalmistul ja asetas lillekimbud haudadele, kuhu on maetud Mannerheimi risti kavalerid Lauri Törni ja Olavi Alakulppi.

"Soovisin avaldada austust Soome sõdade teenekatele veteranidele, kes on maetud USA-sse. Ametlikus programmis oli enne tagasilendu paar tundi vaba aega. Mõtlesime, et teeme minu meelest kaitseministrile kohase ringkäigu enne lennujaama minekut," vahendas ajaleht Helsingin Sanomat Niinistö selgitust.

Mõlema lillekimbu küljes oli ka lint, mille peale oli nii soome kui ka inglise keeles kirjutatud järgnev tekst: "Mannerheimi-risti kavaleri mälestust austades, kaitseministeerium."

"Me avaldasime oma austust seetõttu, et Mannerheimi rist on kõrgeim autasu, millega sõdureid on autasustatud. Sõltumata nende hilisematest eluperioodidest otsustasime Törnit ja Alakulppit meeles pidada," sõnas kaitseminister kommentaariks.

Lillekimpude asetamisest võtsid osa ka kaitseministeeriumi kantsler Jukka Juusti ja julgeolekupoliitika osakonna juhataja Theresa Zitting.

Varem pole ükski Soome kaitseminister kahe kuulsa veterani mälestust austamas käinud, sest teema oli külma sõja ja soometumise perioodil üsnagi problemaatiline.

Lauri Allan Törni teenis oma karjääri jooksul nii Soome, Saksamaa kui ka USA relvajõududes ning osales Talvesõjas, Jätkusõjas, Teises maailmasõjas (Waffen-SSi koosseisus) ja USA sõjaväelasena Vietnami sõjas.

Jätkusõja ajal tekitas Törni juhitud üksus Nõukogude vägedele niivõrd tõsist kahju, et tema pea eest pandi välja 3 miljoni Soome marga suurune "vaevatasu". Mannerheimi ristiga autasustati kapten Törnit 1944. aasta juulis.

Törni oli vastu Soome-NSV Liidu rahuläbirääkimistele, sest see kohustas Soomet sõdima NSV Liidu liitlasena sakslaste vastu Lapimaal. Ta liitus hoopis vastupanuliikumisega ja läks Saksamaale sabotaaži väljaõppele, et olla valmis hetkeks, kui Nõukogude Liit peaks Soome ikkagi okupeerima. Sõja lõpus andis ta seal alla Briti vägedele, hiljem aga põgenes vangilaagrist ja tuli tagasi Soome, kus ta aga kommunistide mõju all oleva salapolitsei poolt kinni peeti ja riigireetmise (ehk Saksa vägedega liitumise) eest vangi mõisteti. 1948. aastal anti talle president Paasikivi poolt armu, kuid järgmisel aastal põgenes ta Rootsi ja jõudis lõpuks USA-sse.

Ameerika Ühendriikide relvajõududes sai temast hiljem Larry Alan Thorne'i nime all eriüksuslane ning ta jõudis välja majori auastmeni. Vienami sõja päevil 1965. aastal tulistati teda transportinud helikopter Laose kohal alla ning tema säilmed leiti alles 1999. aastal. Arlingtoni kalmistule maeti ta 2003. aastal.

Seoses riigireetmises süüdimõistmisega võeti temalt ära ka Soome kaitseväe auastmed ning pärast armuandmist oleks ta pidanud nende tagasi saamiseks vastava avalduse tegema. Seda aga ei juhtunud ning auastmeid pole ta ka postuumselt tagasi saanud. Nõukogude Liidu survel Törni ja tema saatusekaaslaste suhtes rakendatud poliitika on Soomes aastate jooksul palju kõneainet pakkunud.

Samuti Talvesõjas ja Jätkusõjas sõdinud Olavi Eelis Alakulppi peeti pärast sõja lõppu kinni süüdistatuna relvade peitmises. Vanglast ja seejärel kodumaalt õnnestus tal põgeneda 1945. aastal ning aastatel 1947–1968 teenis ta USA sõjaväes, kus jõudis kolonelleitnandi auastmeni.

Enne sõda suusatamise teatesõidus maailmameistriks tulnud Alakulppi tegutses USA relvajõududes peamiselt instruktorina, kuid võttis näiteks osa ka Korea sõjast. Kui ta oli 1950. aastate lõpus Lääne-Saksamaal kompanii ülem, oli tema isiklikuks autojuhiks ajateenistust läbiv muusik Elvis Presley.

Kaitseminister Niinistö Washingtonis viibimise peamiseks põhjuseks oli osalemine ISIS-e vastase koalitsiooni nõupidamisel.

Toimetaja: Laur Viirand



Aivo Pärn ja Valvo Semilarski

Mis seob kinnipeetud abilinnapead ja ärimeest?

Eile kinni peetud Tartu abilinnapead Valvo Semilarskit ja eeldatavalt kinni peetud ärimeest Aivo Pärna seob Tartus lõbustusasutusena tuntud kinnistu, kirjutab ERR-i Tartu korrespondent Madis Hindre.

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: