Hillary Clinton nõustus saama demokraatide presidendikandidaadiks ({{commentsTotal}})

{{1469761741000 | amCalendar}}
Hillary Clinton peab presidendikandidaadi kõnet USA demokraatide kongressil Philadelphias.
Hillary Clinton peab presidendikandidaadi kõnet USA demokraatide kongressil Philadelphias. Autor/allikas: AFP

Hillary Clinton nõustus neljapäeval demokraatide parteikongressil Philadelphias saama ametlikult presidendikandidaadiks. Endine välisminister ütles muu hulgas, et seisab uhkusega USA NATO liitlaste kõrval iga ohu vastu, mis neid võib ähvaradada, sealhulgas Venemaalt.

Clinton ütles, et tugevad jõud ähvardavad ameeriklased lõhestada, mistõttu peavad nad otsustama, kas nad tegutsevad ja tõusevad üheskoos. "See tõesti sõltub meist. Me peame otsustama, kas tegutseme üheskoos, et saaksime tõusta üheskoos," ütles ta.

Clinton tänas president Barack Obamat, öeldes, et on tänu Obama sõprusele parem inimene.

Ta avaldas tunnustust ja tänu ka esileedile Michelle Obamale, asepresident Joe Bidenile ja demokraatide asepresidendikandidaadile Tim Kaine'ile.

Clintoni sõnul mõistavad inimesed peatselt, miks on Kaine nii populaarne Virginia osariigis, mida ta senatis esindab.

Clinton kritiseeris oma vabariiklasest rivaali Donald Trumpi, et see maalib eksitava tumedates toonides pildi Ameerika ühiskonnast.

"Ta tahab eraldada meid ülejäänud maailmast ja üksteisest," ütles Clinton. "Ta tahab, et me kardaksime tulevikku ja kardaksime üksteist."

Clinton ütles, et ta arvestab Bernie Sandersi poolehoidjate vaadetega.

Clinton avaldas endisele rivaalile tunnustust, et too tõstis majanduse ja sotsiaalse õigluse teemad esiplaanile, kuhu need peavadki kuuluma.

Clinton rõhutas, et USA vajab Sandersi poolehoidjate "ideid, energiat ja kirge". Ta kutsus neid liikuma edasi ning muutma oma platvormi "tõeliseks muutuseks Ameerika heaks".

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: