Muposse kandideerinud luuraja avaldas oma variidentiteedi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Munitsipaalpolitsei asejuhiks saada soovinud kohalik välisluuraja avaldas oma kandideerimistaotluses, millises avalikus riigiasutuses ja mis ametis ta luurajana töötas.

Postimees kirjutab, et 32 kandideerija hulgas oli ka naine, kes esitles end CV-s välisluurega tegeleva teabeameti endise töötajana, kelle ametlik kattevari oli välisministeeriumi lauaülem.

Välisluure endise töötaja selline avameelitsemine CV-s liigitub kindlasti professionaalses mõttes piinlike apsakate hulka, nentis lehele üks julgeolekuekspert.

Ehkki teabeameti töötajaist on avalikult nimepidi teada vaid peadirektor Mikk Marran, ei saa riigisaladuse kaitse alla minevad välisluurajad kuhugi mujale tööle kandideerides hakata oma mineviku kohta valetama ning seetõttu olevat CV-s teabeameti tausta mainimine aktsepteeritav, kuid täpsemate detailide avalikustamine juba taunitav.

Teabeameti kogemus kandideerijat mupo uueks asedirektoriks siiski ei aidanud, sest konkursi võitis endine Tallinna politseiprefekt ning politsei- ja piirivalvekolledži juht Aivar Toompere, kelle viimane avalik töökoht oli siseministeeriumis, kus tema ametikoht koondati.

Toimetaja: Marek Kuul



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: