Tallinna Vesi hindas kahjunõude riigi vastu 73 miljonile ({{commentsTotal}})

Autor: Postimees/Scanpix

Kui 2014. aastal hindas Tallinn Vesi konkurentsiameti vastu esitatud kahjunõude 90 miljonile eurole, siis praeguseks on hinnanguline hüvitise nõue vähenenud 73 miljonile eurole.

Tallinna Vesi taotleb juba mitmendat aastat konkurentsiametilt võimalike kahjude hüvitamist kuni lepinguperioodi lõpuni 2020. aastal. Asjas on käimas ka arbitraaživaidlus.

Kahjunõue põhineb hinnangulistel tuleviku müügimahtudel ning eeldataval tarbijahinnaindeksil. "Viimastel kuudel on THI olnud madalam, kui kahjunõude arvutamise hetkel, kahjunõude hinnanguline suurus on hetkel ligikaudu 73 miljonit eurot, võrreldes esialgse 90 miljoni euro suuruse nõudega," teatas ettevõte börsile.

AS Tallinna Vesi ja Tallinna linn sõlmisid 12. jaanuaril 2001 teenuselepingu, milles määrati kindlaks veeteenuse osutamise tingimused, muuhulgas pandi 15 aastaks paika Tallinna Vee hinnarežiim.

2007. aastal pikendati lepingut aastani 2020. Lepingu järgi on Tallinna Veel õigus tõsta hinda igal aastal tarbijahinnaindeksi võrra.

Alates 1. novembrist 2010 jõustus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, mis pani hinna kooskõlastamise kohustuse konkurentsiametile ning selle seaduse põhjal peab veeteenuse hind põhinema põhjendatud kuludel ja tulukusel, mitte tarbijahinnaindeksil.

Konkurentsiamet Tallinna Vee järjekordset hinnatõusu ei kooskõlastanud ja tegi 2011. aastal veefirmale ettekirjutuse viia kehtiv hind seadusega kooskõlla. Tallinna Vesi ettekirjutust ei täitnud ja pöördus kohtusse, aastast 2011 ongi Tallinna Vee ja konkurentsiameti vahel pooleli kohtuvaidlus.

2014. aasta mais teatas Tallinna Vesi, et ettevõte esitab riigi vastu nõude arbitraažimenetlusse üle 90 miljoni euro ulatuses kogu 2020. aastal lõppeva lepinguperioodi jooksul tekitatava kahju hüvitamiseks.

Toona arvutatud summa sisaldas üle 50 miljoni euro kahjusid, mis on tekitatud, kui keelduti kinnitamast tariifitõuse aastatel 2011-2013, ja selle jätkuva mõju eest aastatel 2014-2020.

Toimetaja: Priit Luts



Eestisse saabusid USA F-35 hävitajad
Uuendatud: 14:36 

ERR-i FOTOD LENNUKITE MAANDUMISEST ÄMARIS

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit alistas maailma 34. reketi ja jõudis Stuttgardis teise ringi

Eesti esireket Anett Kontaveit võitis kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril neljanda järjestikuse mängu ja jõudis teise ringi.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.