Eesti Energia kvartalikäive kahanes pea viiendiku 149 miljonile ({{commentsTotal}})

{{1469778763000 | amCalendar}}

Eesti Energia teise kvartali käive langes aastaga 17,9 protsenti 148,7 miljonile eurole, kahanes ka firma kulumieelne kasum (EBITDA), ent ülespoole liikus puhaskasum. Valitsuse otsus tagantjärele ressursitasusid langetada tõi firmale erakorralist tulu 12,6 miljonit eurot.

Käibelanguse taga oli peaasjalikult madalam turu elektri ja põlevkiviõli müügist, kuna väljamüügihinnad olid madalamad kui aasta varem samal perioodil.

Elektrimüügi tulu kahanes 21,9 protsenti 66,1 miljonile ja põlevkiviõli müügitulu 43,2 protsenti 13,7 miljonile eurole, teatas Eesti Energia börsile. Elektrilevi käive sisuliselt ei muutunud ja püsis 56 miljonil eurol.

Grupi EBITDA-t mõjutasid allapoole üldiselt samad tendentsid, ent seda tõstis Eesti valitsuse otsus langetada tagasiulatuvalt keskkonna- ja ressursitasusid, mis tõid firmale teises kvartalis erakorralist tulu. Madalamad maksumäärad toetavad firma äritegevust ka edaspidi, kirjutas juhatus.

EBITDA elektrimüügi segmendis kahanes 46,6 protsenti 17 miljoni eurole, kuna tuletisinstrumentidest teenitud tulu oli väiksem ning kasumimarginaal ja müügimahud madalamad kui aasta varem teises kvartalis. Põlevkiviõli segmendi EBITDA pöördus aga negatiivseks ja langes 9,9 miljoni võrra, nii et ettevõte teenis segmendist 3,4 miljonit eurot ärikahjumit.

Jaotusvõrgu ehk Elektrilevi EBITDA kasvas aastaga 2,3 protsenti 29,3 miljoni euroni, seda toetasid madalamad võrgukaod. Teiste toodete ja teenuste panus EBITDA-sse oli 11,6 miljonit eurot ehk 9,7 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Selles summas sisaldub ka keskkonnatasude langetusest tulnud 12,6 miljonit erakorralist tulu.

Teise poolaasta tulemuste osas on juhid optimistlikud

Juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul on ettevõte teise poolaasta väljavaadete suhtes mõõdukalt optimistlik, kuna üldised trendid turul on pigem positiivsed. Elektri- ja õlimüügi väljavaated on tema sõnul üksjagu paranenud ja ka valitsuse ressursitasude langetamise otsus toetab positiivset väljavaadet. "See võtab meilt koormuse maha," märkis Sutter.

Tänu ressursitasude langetamisele loodab ettevõte teises poolaastas kavastada ka tootmismahte.

Peale Brexitit on tugevalt langenud ka süsinikdioksiidi kvoodihind, mis samuti aitab ettevõttel kulusid kokku hoida. "Need asjaolud süstivad meisse optimist, oleme positiivsemad kui esimese kvartali lõpus," ütles Sutter.

Kokku on Eesti Energia tänavu esimese poolaastaga oma kulusid vähendanud 14 miljoni euro võrra. Eesti Energia juhatuse liiga ja finantsdirektor Andri Avila nimetas finantsiliselt teist kvartalit "mõnevõrra stabiliseerumise kvartaliks".

Investeeringud on järsult vähenenud

Eesti Energia investeeringud langesid võrrelduna möödunud aasta sama ajaga 63 protsenti, ulatudes 31,5 miljoni euroni. Põhiosa investeeringutest ehk 22 miljonit eurot tehti elektrivõrku, märkis kontsern.

Elektrilevi ehitas kvartaliga 69 uut alajaama ja 651 kilomeetrit ilmastikukindlat elektriliini. Jätkus ka kaugloetavate arvestite paigaldamine, mis vabastab kliendid näiduteatamise kohustusest. Kvartali lõpuks oli projekti käigus paigaldatud 573 000 uut tunnipõhist arvestit. Kauglugemisele ülemineku projekt lõpeb käesoleva aastaga.

Kontserni viimaste aastate suurim investeering Auvere elektrijaam on alates esmasest ühendamisest elektrivõrguga 2015. aasta mais tootnud ligikaudu ühe teravatt-tunni elektrienergiat.

Teises kvartalis jätkusid elektrijaama seadistamine ja katsetused.

"Kuigi Auvere elektrijaama tolmuheitmed on kordi madalamad kui vanade tolmpõletuskatelde vastavad näitajad, ei ole peatöövõtja tolmuheitmete osas saavutanud kõigil koormustel veel lepingus ettenähtud tulemust. Kui elektrijaam läbib kõik vajalikud katsetused, võtab Eesti Energia jaama ehitajalt lõplikult vastu. Seni jätkab jaam tööd valitud režiimidel ja koormustel, mille juures heitmed normidele vastavad," rääkis Avila.

Allikas: BNS



Keskkonnaamet: Rohelised esitavad Reidi tee uue trassiga seoses valeinfot

kommentaar
Priit Pullerits

Pullerits: Šmigun-Vähi dopingusaaga ei ole saanud ammendavat lõpplahendust

Eelmisel nädalal teatas Rahvusvaheline Olümpiakomitee ROK, et kõik 2006. aasta Torino OM-i järeltestid olid puhtad, mistõttu vabanes dopingukahtlustustest ka kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi. Seda ning teisi hiljutisi dopingujuhtumeid kommenteeris Vikerraadio spordisaatele "Spordipühapäev" Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits.

err.ee intervjuu
kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: