Eesti Energia kvartalikäive kahanes pea viiendiku 149 miljonile ({{commentsTotal}})

{{1469778763000 | amCalendar}}

Eesti Energia teise kvartali käive langes aastaga 17,9 protsenti 148,7 miljonile eurole, kahanes ka firma kulumieelne kasum (EBITDA), ent ülespoole liikus puhaskasum. Valitsuse otsus tagantjärele ressursitasusid langetada tõi firmale erakorralist tulu 12,6 miljonit eurot.

Käibelanguse taga oli peaasjalikult madalam turu elektri ja põlevkiviõli müügist, kuna väljamüügihinnad olid madalamad kui aasta varem samal perioodil.

Elektrimüügi tulu kahanes 21,9 protsenti 66,1 miljonile ja põlevkiviõli müügitulu 43,2 protsenti 13,7 miljonile eurole, teatas Eesti Energia börsile. Elektrilevi käive sisuliselt ei muutunud ja püsis 56 miljonil eurol.

Grupi EBITDA-t mõjutasid allapoole üldiselt samad tendentsid, ent seda tõstis Eesti valitsuse otsus langetada tagasiulatuvalt keskkonna- ja ressursitasusid, mis tõid firmale teises kvartalis erakorralist tulu. Madalamad maksumäärad toetavad firma äritegevust ka edaspidi, kirjutas juhatus.

EBITDA elektrimüügi segmendis kahanes 46,6 protsenti 17 miljoni eurole, kuna tuletisinstrumentidest teenitud tulu oli väiksem ning kasumimarginaal ja müügimahud madalamad kui aasta varem teises kvartalis. Põlevkiviõli segmendi EBITDA pöördus aga negatiivseks ja langes 9,9 miljoni võrra, nii et ettevõte teenis segmendist 3,4 miljonit eurot ärikahjumit.

Jaotusvõrgu ehk Elektrilevi EBITDA kasvas aastaga 2,3 protsenti 29,3 miljoni euroni, seda toetasid madalamad võrgukaod. Teiste toodete ja teenuste panus EBITDA-sse oli 11,6 miljonit eurot ehk 9,7 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Selles summas sisaldub ka keskkonnatasude langetusest tulnud 12,6 miljonit erakorralist tulu.

Teise poolaasta tulemuste osas on juhid optimistlikud

Juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul on ettevõte teise poolaasta väljavaadete suhtes mõõdukalt optimistlik, kuna üldised trendid turul on pigem positiivsed. Elektri- ja õlimüügi väljavaated on tema sõnul üksjagu paranenud ja ka valitsuse ressursitasude langetamise otsus toetab positiivset väljavaadet. "See võtab meilt koormuse maha," märkis Sutter.

Tänu ressursitasude langetamisele loodab ettevõte teises poolaastas kavastada ka tootmismahte.

Peale Brexitit on tugevalt langenud ka süsinikdioksiidi kvoodihind, mis samuti aitab ettevõttel kulusid kokku hoida. "Need asjaolud süstivad meisse optimist, oleme positiivsemad kui esimese kvartali lõpus," ütles Sutter.

Kokku on Eesti Energia tänavu esimese poolaastaga oma kulusid vähendanud 14 miljoni euro võrra. Eesti Energia juhatuse liiga ja finantsdirektor Andri Avila nimetas finantsiliselt teist kvartalit "mõnevõrra stabiliseerumise kvartaliks".

Investeeringud on järsult vähenenud

Eesti Energia investeeringud langesid võrrelduna möödunud aasta sama ajaga 63 protsenti, ulatudes 31,5 miljoni euroni. Põhiosa investeeringutest ehk 22 miljonit eurot tehti elektrivõrku, märkis kontsern.

Elektrilevi ehitas kvartaliga 69 uut alajaama ja 651 kilomeetrit ilmastikukindlat elektriliini. Jätkus ka kaugloetavate arvestite paigaldamine, mis vabastab kliendid näiduteatamise kohustusest. Kvartali lõpuks oli projekti käigus paigaldatud 573 000 uut tunnipõhist arvestit. Kauglugemisele ülemineku projekt lõpeb käesoleva aastaga.

Kontserni viimaste aastate suurim investeering Auvere elektrijaam on alates esmasest ühendamisest elektrivõrguga 2015. aasta mais tootnud ligikaudu ühe teravatt-tunni elektrienergiat.

Teises kvartalis jätkusid elektrijaama seadistamine ja katsetused.

"Kuigi Auvere elektrijaama tolmuheitmed on kordi madalamad kui vanade tolmpõletuskatelde vastavad näitajad, ei ole peatöövõtja tolmuheitmete osas saavutanud kõigil koormustel veel lepingus ettenähtud tulemust. Kui elektrijaam läbib kõik vajalikud katsetused, võtab Eesti Energia jaama ehitajalt lõplikult vastu. Seni jätkab jaam tööd valitud režiimidel ja koormustel, mille juures heitmed normidele vastavad," rääkis Avila.

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: