Eesti Energia kvartalikäive kahanes pea viiendiku 149 miljonile ({{commentsTotal}})

{{1469778763000 | amCalendar}}

Eesti Energia teise kvartali käive langes aastaga 17,9 protsenti 148,7 miljonile eurole, kahanes ka firma kulumieelne kasum (EBITDA), ent ülespoole liikus puhaskasum. Valitsuse otsus tagantjärele ressursitasusid langetada tõi firmale erakorralist tulu 12,6 miljonit eurot.

Käibelanguse taga oli peaasjalikult madalam turu elektri ja põlevkiviõli müügist, kuna väljamüügihinnad olid madalamad kui aasta varem samal perioodil.

Elektrimüügi tulu kahanes 21,9 protsenti 66,1 miljonile ja põlevkiviõli müügitulu 43,2 protsenti 13,7 miljonile eurole, teatas Eesti Energia börsile. Elektrilevi käive sisuliselt ei muutunud ja püsis 56 miljonil eurol.

Grupi EBITDA-t mõjutasid allapoole üldiselt samad tendentsid, ent seda tõstis Eesti valitsuse otsus langetada tagasiulatuvalt keskkonna- ja ressursitasusid, mis tõid firmale teises kvartalis erakorralist tulu. Madalamad maksumäärad toetavad firma äritegevust ka edaspidi, kirjutas juhatus.

EBITDA elektrimüügi segmendis kahanes 46,6 protsenti 17 miljoni eurole, kuna tuletisinstrumentidest teenitud tulu oli väiksem ning kasumimarginaal ja müügimahud madalamad kui aasta varem teises kvartalis. Põlevkiviõli segmendi EBITDA pöördus aga negatiivseks ja langes 9,9 miljoni võrra, nii et ettevõte teenis segmendist 3,4 miljonit eurot ärikahjumit.

Jaotusvõrgu ehk Elektrilevi EBITDA kasvas aastaga 2,3 protsenti 29,3 miljoni euroni, seda toetasid madalamad võrgukaod. Teiste toodete ja teenuste panus EBITDA-sse oli 11,6 miljonit eurot ehk 9,7 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Selles summas sisaldub ka keskkonnatasude langetusest tulnud 12,6 miljonit erakorralist tulu.

Teise poolaasta tulemuste osas on juhid optimistlikud

Juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul on ettevõte teise poolaasta väljavaadete suhtes mõõdukalt optimistlik, kuna üldised trendid turul on pigem positiivsed. Elektri- ja õlimüügi väljavaated on tema sõnul üksjagu paranenud ja ka valitsuse ressursitasude langetamise otsus toetab positiivset väljavaadet. "See võtab meilt koormuse maha," märkis Sutter.

Tänu ressursitasude langetamisele loodab ettevõte teises poolaastas kavastada ka tootmismahte.

Peale Brexitit on tugevalt langenud ka süsinikdioksiidi kvoodihind, mis samuti aitab ettevõttel kulusid kokku hoida. "Need asjaolud süstivad meisse optimist, oleme positiivsemad kui esimese kvartali lõpus," ütles Sutter.

Kokku on Eesti Energia tänavu esimese poolaastaga oma kulusid vähendanud 14 miljoni euro võrra. Eesti Energia juhatuse liiga ja finantsdirektor Andri Avila nimetas finantsiliselt teist kvartalit "mõnevõrra stabiliseerumise kvartaliks".

Investeeringud on järsult vähenenud

Eesti Energia investeeringud langesid võrrelduna möödunud aasta sama ajaga 63 protsenti, ulatudes 31,5 miljoni euroni. Põhiosa investeeringutest ehk 22 miljonit eurot tehti elektrivõrku, märkis kontsern.

Elektrilevi ehitas kvartaliga 69 uut alajaama ja 651 kilomeetrit ilmastikukindlat elektriliini. Jätkus ka kaugloetavate arvestite paigaldamine, mis vabastab kliendid näiduteatamise kohustusest. Kvartali lõpuks oli projekti käigus paigaldatud 573 000 uut tunnipõhist arvestit. Kauglugemisele ülemineku projekt lõpeb käesoleva aastaga.

Kontserni viimaste aastate suurim investeering Auvere elektrijaam on alates esmasest ühendamisest elektrivõrguga 2015. aasta mais tootnud ligikaudu ühe teravatt-tunni elektrienergiat.

Teises kvartalis jätkusid elektrijaama seadistamine ja katsetused.

"Kuigi Auvere elektrijaama tolmuheitmed on kordi madalamad kui vanade tolmpõletuskatelde vastavad näitajad, ei ole peatöövõtja tolmuheitmete osas saavutanud kõigil koormustel veel lepingus ettenähtud tulemust. Kui elektrijaam läbib kõik vajalikud katsetused, võtab Eesti Energia jaama ehitajalt lõplikult vastu. Seni jätkab jaam tööd valitud režiimidel ja koormustel, mille juures heitmed normidele vastavad," rääkis Avila.

Allikas: BNS



"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema