Sester EL-i eesistumine kasust: poliitiline kapital ja turismipotentsiaal ({{commentsTotal}})

Sven Sester
Sven Sester Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul saab Eesti Euroopa Liidu (EL) eesistumisest kasu eelkõige poliitilise kapitali ja turismipotentsiaali näol.

"Eesistuja juhib arutelusid kõikide EL liikmesriikide vahel - eksperdi tasemest kuni ministriteni välja ning vastutab selle eest, et jõutakse ühisele kokkuleppele kõikides sisulistes küsimustes. See roll annab meile võimaluse laiemalt tundma õppida teiste riikide huvisid, seisukohti ja muresid. Meie inimesed õpivad peensusteni tundma ELi õigusloome protsesse, reegleid, võimalusi. See kõik teeb meid võimekamateks läbirääkijateks ka hiljem, kui eesistumine on läbi ning Eesti huvide eest seisma peame," ütles Sester ERR-i uudisteportaalile.

"Kui teeme eesistumise hästi, siis võidame juurde kahtlemata ka poliitilist kapitali, suurendame oma mõjujõudu. Arvestades keerulisi aegu Euroopas ja kaugemal, on väikesel ja niinimetatud uuel riigil seda väga vaja. Mitmes mõttes on see ka meie julgeoleku garantii," märkis ta.

Rahaliselt mõõdetavam on Sesteri sõnul turismipotentsiaal, võimalus tutvustada Eestit - nii Tallinnas väliskülalistele, kui Brüsselis ja Euroopas laiemalt neile, kes pole varem Eestist suurt midagi kuulnud.

"Eesistumise ajal ootame siia 20 000-30 000 väliskülalist, kes jätavad jälje rahalises mõttes meie hotellidesse, restoranidesse. Meeldiva kogemuse najal võiksid paljud külalistest tahta siia hiljem ka tagasi tulla. Läti tegi oma eesistumise kulude-tulude arvestuse vahetult pärast eesistumise lõppu, ning nende hinnangul jäid nad niiöelda plussi ka rahalise poole pealt," lausus Sester.

"Siia lisanduvad ka meie erasektor ja eksportivad ettevõtted. Eestit tuntakse täna Euroopas kui edukate e-lahenduste loojat - eesistumine annab meile võimaluse seda kuvandit tugevdada ning ehk avab see veelgi laiemalt uksi ka meie ettevõtetele," ütles Sester veel.

Eestil kulub eesistumiseks viimase seisuga 75 miljonit eurot. Eesistumine ettepoole toomine pool aastat tähendaks, et 2018. aastast nihutataks 2017. aastasse ligikaudu 40 miljonit eurot.

Seda, kust see raha 2017. aasta eelarvesse võetakse, kommenteeris rahandusministeeriumi pressiesindaja Maria Murakas järgmiselt: "Valitsusel on kavas 2017. a riigieelarve eelnõu koostamisega seotud teemasid arutada kabinetinõupidamistel septembris. Riigikogule esitatav riigieelarve eelnõu on valitsuse kollektiivne otsus. Valitsus teeb kabinetinõupidamisel põhimõttelised otsused ja annab oma istungil heakskiidu nende põhimõtteliste otsuste põhjal koostatud eelnõule. Valitsus esitab riigieelarve eelnõu riigikogule hiljemalt oktoobri alguses."

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Uudised
Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Rail Baltic.Rail Baltic.

OTSE: Balti Assamblee arutab Rail Balticu ehitamist

Riigikogu konverentsisaalis toimub reedel Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu transpordiühenduste ja taristu teemaline konverents, kus arutatakse Balti riikide ühiste projektide ja koostöö arendamise võimalusi. Konverents on ingliskeelne ning selle veebiülekanne on reaalajas jälgitav kella 9-16.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.