Parts: praegused probleemid parvlaevadega said alguse 2013. aasta venitamisest nõukogus ({{commentsTotal}})

Juhan Parts Autor: Postimees/Scanpix

Endine majandusminister Juhan Parts ütles Tallinna Sadama tütarfirma parvlaevaostu ümber toimuvat kommenteerides, et probleemid said alguse, kui valitsus oli 2013. aastal toonase tegutsemismudeli faktiliselt heaks kiitnud, kuid Tallinna Sadama nõukogu hakkas venitama ning hiljem vahetus juba valitsus.

"Kui meie valitsuse otsus oleks ellu viidud 2013 ja selle mudeli järgi, siis ma arvan, et täna oleks laevad olemas ja operaator oleks leitud turul konkursi teel," ütles Parts ERRi uudisteportaalile.

2013. aasta septembris plaaniti, et riik kas ostab või ehitab sobivad uued laevad ning riigi võit on kapitalikulutused. Endine majandusminister tõi välja, et kui erainvestor ehitaks või opereeriks laevu, siis tema laenutingimused turult on kehvemad, kasumimarginaalide ootused on märksa kõrgemad ja tema ootus laevade tasuvusajaks on oluliselt lühem kui laevade majanduslik eluiga.

"Sealt tuleb see kapitali kokkuhoid, millest on räägitud 10 aasta peale suurusjärgus 60 miljonit eurot," lausus Parts.

Ta lisas, et valitsus kiitis 2013. aasta septembris tema plaani faktiliselt heaks, esimene tõrge tekkis aga Tallinna Sadama nõukogus, kus venitati mõned kuud "Itaalia streigi" vormis.

"Hiljem juba toimus valitsuse vahetus ja veelkord, 2013 oli plaan, et Tallinna Sadam saab olema laevade omanik, teenuse opereerija pakutakse turule konkursi korras. Täpselt sama mudel, nagu see töötab Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Abruka ja Piirissaare vahel. Lisaks sellele, et see arvestab turuloogikat, et seal, kus on eeldus reaalseks konkurentsiks, tasub pakkuda teenust turul ja riigil ei ole mõtet sekkuda, aga seal, kus reaalne konkurentsi tekkimine, arvestades kõiki asjaolusid, ei ole võimalik ehk laevadesse investeerimine 30 aastase tasuvusega, oli riigil seal võimalik saavutada oluline maksumaksjate kulude kokkuhoid," selgitas Parts.

Miks sadama nõukogu venitas, ei osanud ta öelda. "Osaliselt võib tõmmata mingit mõttelist silda nõukogu ja juhatuse viivitamises võib-olla nende sidrunite looga (praamiärimees Vjatšeslav Leedo rääkis kohtus, et Tallinna Sadama endine juht Allan Kiil küsis temalt 2014. aastal neli miljonit eurot poliitilist toetust, joonistades neli sidrunit, mis tähendas nelja miljonit - toim), aga ma ei saa seda ju väita, see võib olla mingi osaline seos seal, aga 2013. aasta septembris oli see plaan kõigi jaoks heakskiidetav, Tallinna Sadam nägi seal ärilist võimalust," kinnitas ta.

Praegu peaks Partsi hinnangul olemasolev operaator seni teenust edasi pakkuma, kuni uued laevad on olemas.

"See on nende majandustegevus, see peaks olema neile äriliselt kasulik. Kas seal on võimalik mingeid väljapressimisi, juhul kui laevad hilinevad, siis miks mitte. Tundub käekiri tuttav kuidagi," lausus ta.



Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised

1. jalaväebrigaadi soomuskool viis sel nädalal keskpolügoonil läbi esimesed jalaväe lahingumasina CV9035EE lahinglaskmised, millest võttis osa kakskümmend masinameeskonna kursusel õppivat Scoutspataljoni A-kompanii kaitseväelast.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.