Parts: praegused probleemid parvlaevadega said alguse 2013. aasta venitamisest nõukogus ({{commentsTotal}})

Juhan Parts
Juhan Parts Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Endine majandusminister Juhan Parts ütles Tallinna Sadama tütarfirma parvlaevaostu ümber toimuvat kommenteerides, et probleemid said alguse, kui valitsus oli 2013. aastal toonase tegutsemismudeli faktiliselt heaks kiitnud, kuid Tallinna Sadama nõukogu hakkas venitama ning hiljem vahetus juba valitsus.

"Kui meie valitsuse otsus oleks ellu viidud 2013 ja selle mudeli järgi, siis ma arvan, et täna oleks laevad olemas ja operaator oleks leitud turul konkursi teel," ütles Parts ERRi uudisteportaalile.

2013. aasta septembris plaaniti, et riik kas ostab või ehitab sobivad uued laevad ning riigi võit on kapitalikulutused. Endine majandusminister tõi välja, et kui erainvestor ehitaks või opereeriks laevu, siis tema laenutingimused turult on kehvemad, kasumimarginaalide ootused on märksa kõrgemad ja tema ootus laevade tasuvusajaks on oluliselt lühem kui laevade majanduslik eluiga.

"Sealt tuleb see kapitali kokkuhoid, millest on räägitud 10 aasta peale suurusjärgus 60 miljonit eurot," lausus Parts.

Ta lisas, et valitsus kiitis 2013. aasta septembris tema plaani faktiliselt heaks, esimene tõrge tekkis aga Tallinna Sadama nõukogus, kus venitati mõned kuud "Itaalia streigi" vormis.

"Hiljem juba toimus valitsuse vahetus ja veelkord, 2013 oli plaan, et Tallinna Sadam saab olema laevade omanik, teenuse opereerija pakutakse turule konkursi korras. Täpselt sama mudel, nagu see töötab Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Abruka ja Piirissaare vahel. Lisaks sellele, et see arvestab turuloogikat, et seal, kus on eeldus reaalseks konkurentsiks, tasub pakkuda teenust turul ja riigil ei ole mõtet sekkuda, aga seal, kus reaalne konkurentsi tekkimine, arvestades kõiki asjaolusid, ei ole võimalik ehk laevadesse investeerimine 30 aastase tasuvusega, oli riigil seal võimalik saavutada oluline maksumaksjate kulude kokkuhoid," selgitas Parts.

Miks sadama nõukogu venitas, ei osanud ta öelda. "Osaliselt võib tõmmata mingit mõttelist silda nõukogu ja juhatuse viivitamises võib-olla nende sidrunite looga (praamiärimees Vjatšeslav Leedo rääkis kohtus, et Tallinna Sadama endine juht Allan Kiil küsis temalt 2014. aastal neli miljonit eurot poliitilist toetust, joonistades neli sidrunit, mis tähendas nelja miljonit - toim), aga ma ei saa seda ju väita, see võib olla mingi osaline seos seal, aga 2013. aasta septembris oli see plaan kõigi jaoks heakskiidetav, Tallinna Sadam nägi seal ärilist võimalust," kinnitas ta.

Praegu peaks Partsi hinnangul olemasolev operaator seni teenust edasi pakkuma, kuni uued laevad on olemas.

"See on nende majandustegevus, see peaks olema neile äriliselt kasulik. Kas seal on võimalik mingeid väljapressimisi, juhul kui laevad hilinevad, siis miks mitte. Tundub käekiri tuttav kuidagi," lausus ta.



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: