Paet: on ülim aeg ka Trumpi meeskonnaga suhted sisse seada ({{commentsTotal}})

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet.
Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Eesti eurosaadik Urmas Paet ütles, et Eestil oleks viimane aeg ka USA presidendiks pürgiva Donald Trumpi meeskonnaga suhted sisse seada.

"Mis Trumpi puudutab, siis kindlasti on praegu ülim aeg ka tema meeskonnaga Eestil mingidki suhted sisse viia," ütles Paet Vikerraadio saates "Uudis +".

"Tema üks nädalatagune ütlemine intervjuus, mis puudutas NATO liitlaste kaitsmist ja panustamist NATO-sse liitlaste poolt, Eesti juba tema tähelepanuorbiiti tõi, lõpuks positiivselt, et Eesti on üks neid väheseid riike NATO-s, kes kulutab 2 protsenti SKT-st kaitsekuludele. Aga tuleb olla selleks valmis, et Ühendriikide valijad võivad Trumpi presidendiks valida. Igal juhul on mõistlik ja mõttekas teha eeltööd ka sellel suunal," lisas Paet.

Paet märkis, et juhul, kui Donald Trump tõepoolest presidendiks valitakse, on ta presidendiametis selgelt rohkem piiratud, kui ta on täna kampaanias, kus ta üritab oma kõikvõimalike üllatavate avaldustega toetust juurde saada.

"Tuleb arvestada seda, et Ühendriikide presidendil on küll palju võimu, aga siiski on seal kõrval ja ümber näiteks kongress, senat, riigiaparaat, teised riigid, igasugused huvi- ja mõjugrupid ühiskonna sees, majandusringkonnad. Nii, et on selge, et Ühendriikide president ametis olles ei ole täiesti vaba," rääkis eurosaadik.

Ta lisas siiski, et Trumpi puhul jääb siiski üles teatud ettearvamatuse moment.

Sama rääkis Paet USA ja Venemaa suhete kohta. "Isegi kui Trump võib-olla tahaks oluliselt muuta temperatuuri Ühendriikide ja Vene suhetes, siis ainult üksi tal kindlasti seda teha ei õnnestu."

Hillary Clintonist rääkides ütles Paet, et tema presidendiks valimise korral tunneks Paet positiivset kindlust.

"Ta tõepoolest teab Eestit, ta on siin käinud mitu korda, ka välisministrina ja ka oma varasemas elus. Clintoni puhul me teame täpselt, mida temast oodata," lausus ta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Õllekannud.Õllekannud.
Läti rahandusministeerium plaanib aktsiiside ennaktempos tõstmist

Läti rahandusministeerium on Läti parlamendile teinud ettepaneku tõsta alkohoolsete jookide ja sigarettide aktsiisi varasemalt planeeritust märgatavalt kiiremas tempos.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema