Küsitlus annab Austria presidendi kordusvalimistel lootust paremäärmuslaste kandidaadile   ({{commentsTotal}})

Norbert Hofer (vasakul) ja Alexander Van der Bellen.
Norbert Hofer (vasakul) ja Alexander Van der Bellen. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Austrias läbi viidud arvamusküsitlusest selgus, et oktoobris toimuvatel presidendi kordusvalimistel on väike edumaa paremäärmusliku Vabaduspartei kandidaadil Norbert Hoferil, kes saaks praeguse seisuga 51 protsenti häältest.

Ajalehe Österreich tellimusel arvamusküsitluse läbi viinud uuringufirma Gallup teatel toetab roheliste üles seatud sõltumatut kandidaati Alexander Van der Bellenit 49 protsenti hääletajaist. Mais toimunud presidendivalimistel saavutas ta napi võidu, vahendas The Local.

Küsitlustulemuste kohaselt kavatseb 2. oktoobri kordusvalimistel osaleda 84 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Mais oli presidendivalimiste osalusprotsent 72,7.

Lisaks selgus, et 68 protsenti vastanuist kavatseb kindlasti hääletada sama kandidaadi poolt, kellele andis hääle mais, 11 protsenti aga teeb seda tõenäoliselt.

56 protsenti vastanuist leidis, et valimiste vaidlustamine ja otsus presidendi kordusvalimised korraldada kahjustas Austria rahvusvahelist mainet.

Austria konstitutsioonikohus tühistas mais korraldatud presidendivalimiste tulemuse, sest tunnistajate antud ütluse kohaselt esines häälte kokku lugemisel ja posti teel antud häälte menetlemisel ebakorrapärasusi.

Van der Bellen kogus 50,3 ja Hofer 49,7 protsenti häältest. Vahe oli vaid 31 026 häält ning määravateks osutusid posti teel antud hääled.

Austrias on presidendiamet üsnagi tseremoniaalne. Samas on presidendil õigus saata laiali parlamendi alamkoda ehk riiginõukogu ja algatada üldvalimisi.

Toimetaja: Karin Koppel



UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: