Eestisse saabus kaks Süüria pagulasperet ({{commentsTotal}})

Migrandid Kreekas.
Migrandid Kreekas. Autor/allikas: Marko Djurica/Reuters/Scanpix

Neljapäeval saabus Kreekast Eestisse kaks Euroopa rändekava alusel vastu võetud Süüria perekonda.

Peredele tulid vastu tugiisikud ja nad liikusid edasi oma uutesse kodudesse, mis asuvad Tallinnas ja Pärnus.

Ühes peres on mees ja lapseootel naine. Mees on töötanud varem autojuhi ja kokana. Naine on õppinud kehalise kasvatuse õpetajaks.

Teine pere on samuti kaheliikmeline - mees ja samuti lapseootel naine. Mees on töötanud rätsepana, naine õppinud aga geograafiat.

Kõikide Eestisse ümberpaigutatavate inimeste puhul selgitatakse enne nende siia saabumist välja nende taust. Kreekas teevad sõjapõgenikega intervjuu Eesti eksperdid politsei- ja piirivalveametist, kaitsepolitseiametist ja sotsiaalministeeriumist. Muu hulgas tutvustatakse intervjuu jooksul Eestit, rahvusvahelise kaitse saanud inimeste õigusi ja kohustusi Eestis ning kohalikke tavasid.

Eesti on tänaseks ümber paigutanud 31 sõjapõgenikku Kreekast.

21. juuli seisuga on Euroopa Liidu riigid ümber paigutanud 3362 sõjapõgenikku, neist 2485 Kreekast ja 877 Itaaliast. Türgist on 13. juuli seisuga pärast Euroopa Liidu ja Türgi lepet Euroopa Liidu riikidesse ümber asustatud 802 inimest.

Toimetaja: Marek Kuul



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: