Prantsuse peaminister nõustuks mošeede välismaise rahastamise keeluga ({{commentsTotal}})

Prantsuse peaminister Manuel Valls mälestusüritusel.
Prantsuse peaminister Manuel Valls mälestusüritusel. Autor/allikas: Valery Hache/AFP/Scanpix

Prantsuse peaminister Manuel Valls ütles reedel, et ta on avatud mõttele keelata seoses hiljutiste džihadistide korraldatud rünnakutega ajutiselt mošeede välismaine rahastamine.

Valls tunnistas ajalehele Le Monde antud usutluses veaks, et üks sel nädalal kirikus preestri mõrvanud džihadistidest oli märtsis vanglast elektroonilise jalavõruga vabastatud. 19-aastane Adel Kermiche oli politseile hästi teada, talle oli juba esitatud terrorismisüüdistus.

Valls ütles, et riik peab looma "uued suhted" islamiga. Ta lisas, et on avatud ideele, et mingiks veel määratlemata ajaks tuleks peatada mošeede ehituse rahastamine välismaalt. Ka imaame tuleks koolitada Prantsusmaal, mitte kusagil mujal.

Valls möönis, et toimunu näitab vajadust "teistsuguse, juhtumipõhise suhtumise" järele. Peaminister rõhutas aga, et Normandia rünnakuga seoses ei saa süüdistada kohtunikke.

Teisipäeval võtsid Prantsusmaa põhjaosas Roueni eeslinna Saint-Étienne-du-Rouvray kirikus kaks nugadega relvastatud meest hommikuse missa ajal viis inimest pantvangi ning lõikasid 80. eluaastates preestril Jacques Hamelil kõri läbi. Politsei lasi ründajad maha, kui need kirikust väljusid.

Rünnaku eest võttis vastutuse Islamiriik. Väite toetuseks avaldati video, milles rünnaku sooritanud isikud vannuvad truudust rühmituse juhile Abu Bakr al-Baghdadile.

Preestri tapmine oma kiriku altaril on tekitanud Prantsusmaal hirmu usupingete ees.

Politsei pidas kinni rünnakuga seotud Süüria põgeniku

Kirikurünnakuga seoses peeti reedel küsitlemiseks Süüria põgenik, kes elab Prantsusmaal asüülitaotlejate keskuses, ütles juurdlusele lähedane allikas reedel. Mees peeti kinni neljapäeval ja ta on kolmas inimene, keda juurdlus teisipäeval Prantsusmaa põhjaosas Roueni eeslinnas aset leidnud terrorirünnakuga seostab.

Allikas: AFP - BNS



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: