Austria politsei üritab Viini pagulaskeskustes radikaliseerumist ennetada ({{commentsTotal}})

Asüülitaotlejad Austrias Traiskircheni asüülikesksuses.
Asüülitaotlejad Austrias Traiskircheni asüülikesksuses. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Austria pealinnas Viinis käivad politseinikud regulaarselt pagulaskeskustes, et varakult võimalikke radikaliseerujaid märgata ja halvimat ennetada.

Politseinikud on juba mitu kuud umbes kaks korda nädalas Viini pagulaskeskusi külastanud. Üheltpoolt annab see asüülitaotlejatele võimaluse kohalikega suhelda, teisalt loodab aga siseministeerium, et nii suudetakse potentsiaalsed terroristid ja probleemide tekitajad varakult välja filtreerida, vahendas The Local.

12-liikmelise meeskonna juht on politseikolonel Friedrich Kovar, kelle sõnul on nende esmane ülesanne inimeste eest hoolitseda.

"Samas hindame ka võimalikke riske. Politseinikud külastavad sama pagulaskeskust iga paari päeva tagant, et nad saaksid kohapealsete inimeste ja olukorraga hästi tuttavaks," selgitas Kovar.

"Kuna oleme kohapeal igapäevasündmustega kursis, saame potentsiaalselt probleemsematele juhtumitele palju kiiremini jälile. Eriti teravalt hoiame silma peal põgenikel, kelle asüülitaotlus on jäetud rahuldamata," lisas ta.

Viinis Erdbergis suurt pagulaskeskust pidav heategevusühing Caritas kinnitas, et politsei on neid alates aasta algusest sageli külastanud ja neil ei ole selle vastu midagi, sest fookuses ei ole terrorism, vaid eelkõige igapäevaprobleemid.

Roheliste partei pressiesindaja migratsiooniküsimustes Alev Korun ütles aga, et ehkki radikaliseerumise ennetamine on mõistetav eesmärk, sarnaneb selline ilma tõenditeta uurimine heinakuhjast nõela otsimisele.

Siseministeeriumi pressiesindaja Karl-Heinz Grundbocki kinnitusel kehtivad kõigile põgenikele jätkuvalt põhiseaduslikud garantiid, sh süütuse presumptsioon.

Toimetaja: Karin Koppel



UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: