Pommiähvarduse teinud naine võeti vahi alla ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Kolmapäeval, 27. juuli õhtupoolikul helistati hädaabinumbril ning teatati, et viie minuti pärast lõhkeb Jõgeval Aia tänaval ühe hoone müüril pomm. Politsei piiras ohuala, kontrolliti üle piirkonda jäänud majade ümbrus, trepikojad ning keldrid. Midagi kahtlast ei leitud.

Paralleelselt asuti kohe selgitama valeväljakutse tegijat. Uurijad selgitasid, et ähvardus tehti Tartust Karlova linnaosast ühelt tänavanurgalt ning peagi peeti seal samas kuriteos kahtlustatavatena kinni 21-aastane ja 26-aastane naine, kes mõlemad olid alkoholi tarvitanud. 

Politsei alustas sündmuse täpsemate asjaolude uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist, kui see on toime pandud lõhkematerjaliga ähvardades. 

Alustatud kriminaalmenetluse raames on tänaseks kogutud tõendid, mis viitavad, et helistajaks oli 21-aastane naine. Täna, 29. juulil esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuur eeluurimiskohtunikule taotluse kahtlustatava vahistamiseks, kuna prokurör leiab, et vahistamine on vajalik eelkõige seetõttu, et on alust arvata, et naine võib vabaduses viibides jätkuvalt toime panna kuritegusid.

"Tahaksin siinkohal rõhutada, et õiguskaitseasutused reageerivad analoogsetel juhtumitel koheselt suurte jõududega eesmärgiga kiirelt välja selgitada võimalik oht inimeste elule. Me ei saa välistada, et samal ajal võib keegi kuskil tõepoolest abi vajada," kommenteeris kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtiv ringkonnaprokurör Toomas Liiva. 

Kohus rahuldas esitatud taotluse ning naine võeti eeluurimise ajaks vahi alla. „Vahistatud naisel on nüüd piisavalt aega järgi mõelda, et kas selline nn nali oli ikka väärt neid kuid, mida ta viib vanglatrellide taga,“ sõnas prokurör.

Menetluse raames kogutud andmete põhjal võib väita, et teine naine oli kaasosaline. Talle on esitatud kahtlustus avaliku korra raske rikkumise toimepanemises, kuid tema vahistamiseks vajadust pole. 

Politsei tuletab meelde, et pommiähvarduse tegemine on tõsine kuritegu ja ei tasu loota, et kõnetegija jääb anonüümseks. Politsei kasutuses on vahendid, mille abil suudetakse pea kõikide juhtumite korral kindlaks teha ähvarduse teinud inimene.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: