Pommiähvarduse teinud naine võeti vahi alla ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Kolmapäeval, 27. juuli õhtupoolikul helistati hädaabinumbril ning teatati, et viie minuti pärast lõhkeb Jõgeval Aia tänaval ühe hoone müüril pomm. Politsei piiras ohuala, kontrolliti üle piirkonda jäänud majade ümbrus, trepikojad ning keldrid. Midagi kahtlast ei leitud.

Paralleelselt asuti kohe selgitama valeväljakutse tegijat. Uurijad selgitasid, et ähvardus tehti Tartust Karlova linnaosast ühelt tänavanurgalt ning peagi peeti seal samas kuriteos kahtlustatavatena kinni 21-aastane ja 26-aastane naine, kes mõlemad olid alkoholi tarvitanud. 

Politsei alustas sündmuse täpsemate asjaolude uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb avaliku korra rasket rikkumist, kui see on toime pandud lõhkematerjaliga ähvardades. 

Alustatud kriminaalmenetluse raames on tänaseks kogutud tõendid, mis viitavad, et helistajaks oli 21-aastane naine. Täna, 29. juulil esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuur eeluurimiskohtunikule taotluse kahtlustatava vahistamiseks, kuna prokurör leiab, et vahistamine on vajalik eelkõige seetõttu, et on alust arvata, et naine võib vabaduses viibides jätkuvalt toime panna kuritegusid.

"Tahaksin siinkohal rõhutada, et õiguskaitseasutused reageerivad analoogsetel juhtumitel koheselt suurte jõududega eesmärgiga kiirelt välja selgitada võimalik oht inimeste elule. Me ei saa välistada, et samal ajal võib keegi kuskil tõepoolest abi vajada," kommenteeris kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtiv ringkonnaprokurör Toomas Liiva. 

Kohus rahuldas esitatud taotluse ning naine võeti eeluurimise ajaks vahi alla. „Vahistatud naisel on nüüd piisavalt aega järgi mõelda, et kas selline nn nali oli ikka väärt neid kuid, mida ta viib vanglatrellide taga,“ sõnas prokurör.

Menetluse raames kogutud andmete põhjal võib väita, et teine naine oli kaasosaline. Talle on esitatud kahtlustus avaliku korra raske rikkumise toimepanemises, kuid tema vahistamiseks vajadust pole. 

Politsei tuletab meelde, et pommiähvarduse tegemine on tõsine kuritegu ja ei tasu loota, et kõnetegija jääb anonüümseks. Politsei kasutuses on vahendid, mille abil suudetakse pea kõikide juhtumite korral kindlaks teha ähvarduse teinud inimene.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Õllekannud.Õllekannud.
Läti rahandusministeerium plaanib aktsiiside ennaktempos tõstmist

Läti rahandusministeerium on Läti parlamendile teinud ettepaneku tõsta alkohoolsete jookide ja sigarettide aktsiisi varasemalt planeeritust märgatavalt kiiremas tempos.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema