Michal ei välista Tallinna-Helsingi ühenduseks Hyperloopi kaalumist
Majandus- ja taristuminister Kristen Michali sõnul saavad esialgsed uuringud Tallinna-Helsingi püsiühenduse asjus valmis 2018. aasta teises pooles ning siis hakkab Eesti ka Soome kolleegidega arutama võimalikke tehnoloogilisi lahendusi, muuhulgas ei välista minister ka Hyperloop tehnoloogia kasutamist.
"Majanduslik kasu mõlema riigi majanduskasvule on 0,5-3 protsenti esimeste arvutuste põhjal, see eeldab lisaks inimesteveole ka kaubavahetust Soome põhjatipust, kasvõi Põhja-Jäämereni ning Rail Balticuga kaubavedu Euroopa südamesse. Tunneli tehnoloogia peab neid eesmärke arvestama, seega tuleb kõiki uusi lahendusi huviga silmas pidada," ütles majandus- ja taristuminister Kristen Michal BNS-ile.
Ta rääkis, et praegu on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) koos erinevate teiste Eesti ja Soome osapooltega algatanud põhjaliku uuringu Tallinn-Helsingi püsiühenduse rajamiseks. Esialgsed uuringud näitasid tunneli maksumuseks 9-13 miljardit eurot, ning tasuvusajaks 35-40 aastat, ütles minister.
"Otsuste tegemiseks on vaja põhjalikumaid teadmisi trassidest, merepõhjast, ehitusmaksumustest ja paljust muust. Uuring, mille maksumus on suurusjärgus 1,3 miljonit eurot valmib 2018. aasta teiseks pooleks. Siis saab ka hinnata, milline tehnoloogia ühenduseks parim on," rääkis Michal. Ühtegi tehnoloogilist lahendust MKM praegu ei välista kaasa arvatud ka tehnoloogia Hyperloop kasutamist.
Hyperloop on kosmosetehnoloogia ettevõtte SpaceX poolt välja pakutud lahendus reisijate ja kaupade kiireks transpordiks torude kaudu, kasutades õhukompressoreid ja lineaarseid induktsioonimootoreid. Keskmine kiirus on tehnoloogial teoreetiliselt ligikaudu 970 kilomeetrit tunnis ja tipukiirus 1200 kilomeetrit tunnis.
SpaceX-i juht Elon Musk tutvustas tehnoloogia teoreetilist baasi esmakordselt 2013. aastal, kui ütles, et sooviks Hyperloopil põhineva ühenduse USA linnade san Francisco ja Los Angelese vahel, säärase 560-kilomeetrise ühenduse hind oleks tema hinnangul ligikaudu 6 miljardit dollarit vaid reisijaid kandva ühenduse ning 7,5 miljardit dollarit ka kaupade transpordiks kõlbliku ühenduse jaoks.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS