Michal ei välista Tallinna-Helsingi ühenduseks Hyperloopi kaalumist ({{commentsTotal}})

Hyperloop
Hyperloop Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Majandus- ja taristuminister Kristen Michali sõnul saavad esialgsed uuringud Tallinna-Helsingi püsiühenduse asjus valmis 2018. aasta teises pooles ning siis hakkab Eesti ka Soome kolleegidega arutama võimalikke tehnoloogilisi lahendusi, muuhulgas ei välista minister ka Hyperloop tehnoloogia kasutamist.

"Majanduslik kasu mõlema riigi majanduskasvule on 0,5-3 protsenti esimeste arvutuste põhjal, see eeldab lisaks inimesteveole ka kaubavahetust Soome põhjatipust, kasvõi Põhja-Jäämereni ning Rail Balticuga kaubavedu Euroopa südamesse. Tunneli tehnoloogia peab neid eesmärke arvestama, seega tuleb kõiki uusi lahendusi huviga silmas pidada," ütles majandus- ja taristuminister Kristen Michal BNS-ile.

Ta rääkis, et praegu on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) koos erinevate teiste Eesti ja Soome osapooltega algatanud põhjaliku uuringu Tallinn-Helsingi püsiühenduse rajamiseks. Esialgsed uuringud näitasid tunneli maksumuseks 9-13 miljardit eurot, ning tasuvusajaks 35-40 aastat, ütles minister.

"Otsuste tegemiseks on vaja põhjalikumaid teadmisi trassidest, merepõhjast, ehitusmaksumustest ja paljust muust. Uuring, mille maksumus on suurusjärgus 1,3 miljonit eurot valmib 2018. aasta teiseks pooleks. Siis saab ka hinnata, milline tehnoloogia ühenduseks parim on," rääkis Michal. Ühtegi tehnoloogilist lahendust MKM praegu ei välista kaasa arvatud ka tehnoloogia Hyperloop kasutamist.

Hyperloop on kosmosetehnoloogia ettevõtte SpaceX poolt välja pakutud lahendus reisijate ja kaupade kiireks transpordiks torude kaudu, kasutades õhukompressoreid ja lineaarseid induktsioonimootoreid. Keskmine kiirus on tehnoloogial teoreetiliselt ligikaudu 970 kilomeetrit tunnis ja tipukiirus 1200 kilomeetrit tunnis.

SpaceX-i juht Elon Musk tutvustas tehnoloogia teoreetilist baasi esmakordselt 2013. aastal, kui ütles, et sooviks Hyperloopil põhineva ühenduse USA linnade san Francisco ja Los Angelese vahel, säärase 560-kilomeetrise ühenduse hind oleks tema hinnangul ligikaudu 6 miljardit dollarit vaid reisijaid kandva ühenduse ning 7,5 miljardit dollarit ka kaupade transpordiks kõlbliku ühenduse jaoks.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: