Hilineda võib ka ainus parvlaev, mis pidi tähtajaks Eestisse liinile jõudma ({{commentsTotal}})

Autor: Postimees/Scanpix

Algselt 1. oktoobrist mandri ja suursaarte vahel sõitma pidanud parvlaevadest ei pruugi mitte ükski tähtajaks Eestisse jõuda, esimene neist hilineks siiski vaid mõned päevad, ütles asjaga kursis olev allikas BNS-ile.

Türgis toimunud riigipöördekatse ja elektroonikatöödes tekkinud puudused võivad ametlikult kinnitamata andmetel tekitada olukorra, kus Türgist esimesena jõudma pidav parvlaev jõuab liinile küll oktoobri alguses, kuid mitte 1. oktoobriks. Kas see stsenaarium realiseerub, selgub augusti keskel.

"Me kindlasti augusti keskel oleme lõplikult targad. Järgmisel nädalal on laevaehitustehastega koosolekud juhatuste tasemel. Kohe, kui mõlemad osapooled näevad, et lõplikult on hiljaks jäänud, ütleme selle välja," rääkis TS Laevad juhatuse liige Kaido Padar BNS-ile. "Valmis peame olema kõige mustemateks stsenaariumiteks. Kas see on null, üks, kaks, ma ei taha täna spekuleerida."

"Katsetused käivad praegu ja enne infot ei anna, kui need on lõppenud. Siis me ütleme, kuidas selle esimese laevaga on. Samas fakt on selles, et ta 20 päeva üle tuleb," rääkis Padar ja lisas, et igasuguseid asju võib veel juhtuda – näiteks klassiühing ei anna laevale jääklassi peale või juhtub midagi parvlaeva transpordil.

Võimaliku parvlaevade hilinemise kompenseerimiseks plaanib Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevad lisaks 4 miljoni euro eest ostetud alusele Regula panna liinidele sõitma ajutiselt prahitud laevad, ütles allikas. Teiste hulgas on vaatluse all Taani firmale HH Ferries Øresund A/S kuuluv parvlaev Mercandia, mis seilab ka praegu Saaremaa ja mandri vahel. Mercandia rentimine suvel kaheks kuuks läks riigile maksma kokku 920 000 eurot ehk umbes 14 375 eurot päevas.

Lisaks võib TS Laevad rentida Vjatšeslav Leedo ettevõtte Saaremaa Laevakompanii (SLK) Saaremaa ja Mandri vahelist liini teenindava parvlaeva Hiiumaa. Sellisel juhul tuleks riigifirmal maksta laeva eest renti umbes 19 000 eurot päevas.

"See on fakt, et me erinevate ettevõtetega prahtimisläbirääkimisi peame," rääkis Padar, lisades et enne prahtimislepingu sõlmimisi ettevõte võimalike rendilaevade nimesid või hindu kommenteerida ei soovi. "Mul on väga raske öelda, et ma lähen autot ostma 10 000 euroga, kui ma tean, et tegelikult oleks ma äkki viiega saanud ja siis ta hakkab, kurat, kahekümnega mulle seda lõpuks müüma."

Kolmapäeval teatas TS Laevad, et sõlmis lepingu Saaremaa Laevakompaniiga parvlaeva Regula ostuks, mis on osa TS Laevade varuplaanist tagamaks parvlaevaliiklus Eesti suursaarte ja mandri vahel alates 1. oktoobrist.

Alates septembri lõpus lõppeb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Saaremaa Laevakompanii vaheline parvlaevaühenduse mandri ja suursaarte pidamise leping. Alates oktoobrist hakkab laevaühendust pidama riigifirma Tallinna Sadam tütarfirma TS Laevad. Riik hakkab maksma TS Laevadele iga-aastaselt 28,2–35,7 miljoni euro suurust dotatsiooni.

TS Laevad ostavad kaks parvlaeva Poola Remontowa laevatehasest ja kaks Türgi Selfine laevatehasest. Kokku maksavad neli laeva 120 miljonit eurot, seejuures Türgist tellitud laevad on 17,5 miljonit eurot odavamad kui Poolast.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



UUDISED
"Suud puhtaks"."Suud puhtaks".
"Suud puhtaks" keskendus vaidlustele Rail Balticu ümber

Rail Baltic on Eesti ühiskonnas kirgi kütnud juba aastaid ning otsustajate laudadele on jõudnud järjekordne tasuvusanalüüs. Selle nädala saade "Suud puhtaks" arutles Rail Balticu teemadel.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.