Hilineda võib ka ainus parvlaev, mis pidi tähtajaks Eestisse liinile jõudma ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Algselt 1. oktoobrist mandri ja suursaarte vahel sõitma pidanud parvlaevadest ei pruugi mitte ükski tähtajaks Eestisse jõuda, esimene neist hilineks siiski vaid mõned päevad, ütles asjaga kursis olev allikas BNS-ile.

Türgis toimunud riigipöördekatse ja elektroonikatöödes tekkinud puudused võivad ametlikult kinnitamata andmetel tekitada olukorra, kus Türgist esimesena jõudma pidav parvlaev jõuab liinile küll oktoobri alguses, kuid mitte 1. oktoobriks. Kas see stsenaarium realiseerub, selgub augusti keskel.

"Me kindlasti augusti keskel oleme lõplikult targad. Järgmisel nädalal on laevaehitustehastega koosolekud juhatuste tasemel. Kohe, kui mõlemad osapooled näevad, et lõplikult on hiljaks jäänud, ütleme selle välja," rääkis TS Laevad juhatuse liige Kaido Padar BNS-ile. "Valmis peame olema kõige mustemateks stsenaariumiteks. Kas see on null, üks, kaks, ma ei taha täna spekuleerida."

"Katsetused käivad praegu ja enne infot ei anna, kui need on lõppenud. Siis me ütleme, kuidas selle esimese laevaga on. Samas fakt on selles, et ta 20 päeva üle tuleb," rääkis Padar ja lisas, et igasuguseid asju võib veel juhtuda – näiteks klassiühing ei anna laevale jääklassi peale või juhtub midagi parvlaeva transpordil.

Võimaliku parvlaevade hilinemise kompenseerimiseks plaanib Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevad lisaks 4 miljoni euro eest ostetud alusele Regula panna liinidele sõitma ajutiselt prahitud laevad, ütles allikas. Teiste hulgas on vaatluse all Taani firmale HH Ferries Øresund A/S kuuluv parvlaev Mercandia, mis seilab ka praegu Saaremaa ja mandri vahel. Mercandia rentimine suvel kaheks kuuks läks riigile maksma kokku 920 000 eurot ehk umbes 14 375 eurot päevas.

Lisaks võib TS Laevad rentida Vjatšeslav Leedo ettevõtte Saaremaa Laevakompanii (SLK) Saaremaa ja Mandri vahelist liini teenindava parvlaeva Hiiumaa. Sellisel juhul tuleks riigifirmal maksta laeva eest renti umbes 19 000 eurot päevas.

"See on fakt, et me erinevate ettevõtetega prahtimisläbirääkimisi peame," rääkis Padar, lisades et enne prahtimislepingu sõlmimisi ettevõte võimalike rendilaevade nimesid või hindu kommenteerida ei soovi. "Mul on väga raske öelda, et ma lähen autot ostma 10 000 euroga, kui ma tean, et tegelikult oleks ma äkki viiega saanud ja siis ta hakkab, kurat, kahekümnega mulle seda lõpuks müüma."

Kolmapäeval teatas TS Laevad, et sõlmis lepingu Saaremaa Laevakompaniiga parvlaeva Regula ostuks, mis on osa TS Laevade varuplaanist tagamaks parvlaevaliiklus Eesti suursaarte ja mandri vahel alates 1. oktoobrist.

Alates septembri lõpus lõppeb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Saaremaa Laevakompanii vaheline parvlaevaühenduse mandri ja suursaarte pidamise leping. Alates oktoobrist hakkab laevaühendust pidama riigifirma Tallinna Sadam tütarfirma TS Laevad. Riik hakkab maksma TS Laevadele iga-aastaselt 28,2–35,7 miljoni euro suurust dotatsiooni.

TS Laevad ostavad kaks parvlaeva Poola Remontowa laevatehasest ja kaks Türgi Selfine laevatehasest. Kokku maksavad neli laeva 120 miljonit eurot, seejuures Türgist tellitud laevad on 17,5 miljonit eurot odavamad kui Poolast.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Adria Airwaysi lennuk 2015. aastal Tallinna lennujaamas.Adria Airwaysi lennuk 2015. aastal Tallinna lennujaamas.
Nordica ja Adria partnerlus lõppes krõbeda intressiga laenulepinguga

Nordica majandusaasta aruandest ilmneb, et Eesti lennundusettevõte on laenanud sloveenlaste Adria Airwaysile kuueks aastaks 15-protsendilise intressimääraga 4,556 miljonit eurot.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.