USA Demokraatlikku Parteid tabas järjekordne küberrünnak ({{commentsTotal}})

Häkkerid.
Häkkerid. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Komitee, mis tegeleb Kongressi esindajatekotta kandideerivate Demokraatliku Partei liikmete kampaaniate heaks raha kogumisega, kinnitas täna, et neid tabas küberrünnak ning et see võib olla samuti Venemaalt pärit häkkerite kätetöö.

Democratic Congressional Campaign Committee ehk DCCC küberintsidenti uurib alates eilsest ka Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI). Reutersi hinnangul on osa partei kandidaate toetanud rahastajaid nüüd mures, et häkkerite kätte on sattunud ka nende isiklikud andmed.

DCCC on palganud juhtumit uurima küberturvafirma CrowdStrike. "Me oleme astunud ja jätkame samme oma võrgu turvalisuse tõhustamiseks," seisis DCCC pressiteates, kus rõhutati ka seda, et föderaalvõimudega tehakse rünnaku asjaolude lahendamiseks igakülgset koostööd.

Juhtum võib olla seotud ka varem Demokraatide Rahvuskomiteed (Democratic National Committee ehk DNC) tabanud küberrünnakuga. Mõlemad komiteed tegutsevad Washingtonis samas büroohoones.

Mõlema juhtumi puhul on eksperdid märganud seoseid Venemaalt pärit häkkeritega ning tõenäoliselt suurenevad nüüd veelgi rohkem kartused, et Moskva üritab USA valimiste kulgu sekkuda. Sellisi kahtlusi on praeguseks juba kinnitanud ka hulk ametnikke ning ka president Barack Obama ise on tunnistanud, et sellist võimalust ei saa välistada.

Kreml on varem süüdistused DNC küberrünnaku asjus tagasi lükanud ning pidanud neid absurdseteks.

Allikate sõnul on DCCC vastase küberrünnaku eesmärgiks olnud partei rahastajate kohta informatsiooni kogumine, mitte aga näiteks raha varastamine.

Uue häkkimisjuhtumi avalikuks tulek võib lisada survet ka Obama administratsioonile, et viimane avalikult süüdistuse esitaks või mingil muul moel kätte maksaks.

Justiitsministeerium ja mitmed muud ametkonnad on varem öelnud, et küberrünnakute ennetamiseks on vajalik ilmsiks tulnud juhtumite puhul süüdlasi avalikult mainida ja häbimärgistada ehk rakendada nn name and shame poliitikat

"Igasugune katse teise riigi poolt sekkuda küberrünnakute abil USA poliitikasse tunduks piiri ületamisena ning nõuaks vastust USA valitsuse poolt," selgitas endine julgeolekuametnik D.J. Rosenthal.

Anonüümsust palunud Valge Maja ametnik aga märkis, et ametliku süüdistuse esitamine eeldab põhjalikku tõendusmaterjali.

Toimetaja: Laur Viirand



Aasta auto 2018 Opel Insignia.

Eesti aasta auto on Opel Insignia

Tehnikamaailma peatoimetaja Tõnu Ojala tutvustas ka sel aastal "Ringvaates" Eesti aasta auto edetabelit. Aasta autoks 2018 valiti Opel Insignia.

uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: