USA Demokraatlikku Parteid tabas järjekordne küberrünnak ({{commentsTotal}})

Häkkerid.
Häkkerid. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Komitee, mis tegeleb Kongressi esindajatekotta kandideerivate Demokraatliku Partei liikmete kampaaniate heaks raha kogumisega, kinnitas täna, et neid tabas küberrünnak ning et see võib olla samuti Venemaalt pärit häkkerite kätetöö.

Democratic Congressional Campaign Committee ehk DCCC küberintsidenti uurib alates eilsest ka Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI). Reutersi hinnangul on osa partei kandidaate toetanud rahastajaid nüüd mures, et häkkerite kätte on sattunud ka nende isiklikud andmed.

DCCC on palganud juhtumit uurima küberturvafirma CrowdStrike. "Me oleme astunud ja jätkame samme oma võrgu turvalisuse tõhustamiseks," seisis DCCC pressiteates, kus rõhutati ka seda, et föderaalvõimudega tehakse rünnaku asjaolude lahendamiseks igakülgset koostööd.

Juhtum võib olla seotud ka varem Demokraatide Rahvuskomiteed (Democratic National Committee ehk DNC) tabanud küberrünnakuga. Mõlemad komiteed tegutsevad Washingtonis samas büroohoones.

Mõlema juhtumi puhul on eksperdid märganud seoseid Venemaalt pärit häkkeritega ning tõenäoliselt suurenevad nüüd veelgi rohkem kartused, et Moskva üritab USA valimiste kulgu sekkuda. Sellisi kahtlusi on praeguseks juba kinnitanud ka hulk ametnikke ning ka president Barack Obama ise on tunnistanud, et sellist võimalust ei saa välistada.

Kreml on varem süüdistused DNC küberrünnaku asjus tagasi lükanud ning pidanud neid absurdseteks.

Allikate sõnul on DCCC vastase küberrünnaku eesmärgiks olnud partei rahastajate kohta informatsiooni kogumine, mitte aga näiteks raha varastamine.

Uue häkkimisjuhtumi avalikuks tulek võib lisada survet ka Obama administratsioonile, et viimane avalikult süüdistuse esitaks või mingil muul moel kätte maksaks.

Justiitsministeerium ja mitmed muud ametkonnad on varem öelnud, et küberrünnakute ennetamiseks on vajalik ilmsiks tulnud juhtumite puhul süüdlasi avalikult mainida ja häbimärgistada ehk rakendada nn name and shame poliitikat

"Igasugune katse teise riigi poolt sekkuda küberrünnakute abil USA poliitikasse tunduks piiri ületamisena ning nõuaks vastust USA valitsuse poolt," selgitas endine julgeolekuametnik D.J. Rosenthal.

Anonüümsust palunud Valge Maja ametnik aga märkis, et ametliku süüdistuse esitamine eeldab põhjalikku tõendusmaterjali.

Toimetaja: Laur Viirand



Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: