Justiitsministeerium kavandab kohtute kinnistus- ja registriosakondade büroode sulgemist ({{commentsTotal}})

Justiitsministeeriumis küpseb plaan, millega tahetakse kaheksas linnas sulgeda kohtute registri- ja kinnistusosakondade klienditeenindusbürood.

Büroode ülesannete täitmine jääks notarite, e-teeninduse ning valla- ja linnasekretäride tööks. Viimased aga kardavad, et muudatus suurendaks hüppeliselt töökoormust ja pikendaks järjekordi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Praegu saab näiteks nii kinnistusraamatu kui ka abieluvararegistri andmetega tutvuda ja neist väljatrükke tellida kaheksas Eesti linnas asuvates klienditeenindusbüroodes. Kulude kokkuhoidmiseks aga plaanib riik need bürood sulgeda.

"Täna meil ongi selline olukord, kus põhimõtteliselt kogu andmestik meie riigis ongi elektrooniline ja riigisiseseks asjaajamiseks ei ole registridokumente inimesel vaja paberikujul," selgitas justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik.

Kuigi suur osa kliente kasutabki juba e-teeninduse võimalusi, on siiski ka neid, kes klienditeenindusbüroodes dokumente paberile printida eelistavad. Büroode sulgemisel jääks selline võimalus alles notarite, vandetõlkide ning linna- ja vallasekretäride juures.

Kuna notarite poolt küsitav tasu on aga veidi kõrgem kui riigilõiv, kardavad linna- ja vallasekretärid, et nende töökoormus suureneb hüppeliselt.

"Täna on enamuses omavalitsustes valla- ja linnasekretäride vastuvõtt võib-olla üks kord nädalas, sest neil on muud tööd ka teha kui inimestega suhelda, see tähendab, et see teenus muutub inimestele halvemini kättesaadavaks, registriosakonnad töötavad täistööpäeva. Seal on inimesed kogu aeg olemas," rääkis Eesti Linnade Liidu nõunik Anne Läns.

Asekantsler Aavik ütles, et linna- ja vallasekretäridele probleeme tekitada ei soovita ja ideega edasi minnes kaalutakse ka alternatiivseid lahendusi. Ühe võimaliku lahendusena näeb Aavik seda, et kohalikele omavalitsustele pandud registriandmete väljastamise funktsioon kaotatakse sootuks.

"Iseenesest ma ei näe, et see oleks ka hädavajalik kohalike inimeste teenindamise huvides, sest notarid on üsna hästi meil laiali jaotatud, ja kolmas on see, et me leiame mingisuguse rahalise kompensatsioonimehhanismi, et kohalikele omavalitsustele see funktsioon kuidagi kompenseerida," lausus ta.

Seadus peaks jõustuma järgmise aasta teises pooles.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: