Vabaõhumuuseumis arutatakse, mida võtta ette metsast saabuvate põtradega ({{commentsTotal}})

Eesti Vabaõhumuuseum ei paku huvi ainult kahejalgsetele külastajatele, vaid ka näiteks noortele põtradele ning lähiajal hakkavad ametnikud arutama, mida muuseumi territooriumile kippuvate metsaelanikega ette võtta.

72 hektari suurune metsaala, kus inimesed liiguvad ainult päeval, meelitab erinevaid metsloomi. Et muuseum on mere poolt avatud, pole võimalik metsaelanikke muuseumist eemal hoida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui loomadel on pojad või jooksuaeg, võivad nad aga käituda ettearvamatult. Põdrad on seni siiski end ülal pidanud täiesti ettearvatavalt - rüüstanud õunapuid.

"On põdrad, kitsed ja aeg-ajalt külastavad ka metssead meie territooriumi," nentis Eesti Vabaõhumuuseumi ehitusinsener Jaak Kõiva.

Muuseumis käivatele inimestele meeldib üldjuhul metsaelanikega tutvust teha, kuid loodusest võõrdunud külastajad võivad saada hammustada, susata või klobida - metsloom on metsloom.

"Me võime neid põtru, kes asuvad meie territooriumil, lugeda vähe kodustatumateks, et nad on harjunud linnaeluga ja nad tulevad suhteliselt lähedale inimestele ja seetõttu ongi olukord vähe keerulisem," rääkis Kõiva.

Järgmisel nädalal arutavad muuseumi, päästeameti ja linna ning riikliku keskkonnaameti töötajad, mida põtradega ette võtta.

"Tulemas on põtrade pulmaperiood septembris. Siis võib tekkida olukord, kus põdrapullid käituvad ettearvamatult. Nad ei mõtle ise selgelt ja turistid võivad ise ettearvamatult käituda," lausus Tallinna keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Tõnu Laasi.

Varem on põdrad muuseumi territooriumilt lihtsalt minema aetud. Kuni aga sissepääs mere poolt on vaba, võivad loomad rahulikult tagasi ujuda.

Toimetaja: Laur Viirand



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: