Vabaõhumuuseumis arutatakse, mida võtta ette metsast saabuvate põtradega ({{commentsTotal}})

Eesti Vabaõhumuuseum ei paku huvi ainult kahejalgsetele külastajatele, vaid ka näiteks noortele põtradele ning lähiajal hakkavad ametnikud arutama, mida muuseumi territooriumile kippuvate metsaelanikega ette võtta.

72 hektari suurune metsaala, kus inimesed liiguvad ainult päeval, meelitab erinevaid metsloomi. Et muuseum on mere poolt avatud, pole võimalik metsaelanikke muuseumist eemal hoida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui loomadel on pojad või jooksuaeg, võivad nad aga käituda ettearvamatult. Põdrad on seni siiski end ülal pidanud täiesti ettearvatavalt - rüüstanud õunapuid.

"On põdrad, kitsed ja aeg-ajalt külastavad ka metssead meie territooriumi," nentis Eesti Vabaõhumuuseumi ehitusinsener Jaak Kõiva.

Muuseumis käivatele inimestele meeldib üldjuhul metsaelanikega tutvust teha, kuid loodusest võõrdunud külastajad võivad saada hammustada, susata või klobida - metsloom on metsloom.

"Me võime neid põtru, kes asuvad meie territooriumil, lugeda vähe kodustatumateks, et nad on harjunud linnaeluga ja nad tulevad suhteliselt lähedale inimestele ja seetõttu ongi olukord vähe keerulisem," rääkis Kõiva.

Järgmisel nädalal arutavad muuseumi, päästeameti ja linna ning riikliku keskkonnaameti töötajad, mida põtradega ette võtta.

"Tulemas on põtrade pulmaperiood septembris. Siis võib tekkida olukord, kus põdrapullid käituvad ettearvamatult. Nad ei mõtle ise selgelt ja turistid võivad ise ettearvamatult käituda," lausus Tallinna keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Tõnu Laasi.

Varem on põdrad muuseumi territooriumilt lihtsalt minema aetud. Kuni aga sissepääs mere poolt on vaba, võivad loomad rahulikult tagasi ujuda.

Toimetaja: Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: