Vabaõhumuuseumis arutatakse, mida võtta ette metsast saabuvate põtradega
Eesti Vabaõhumuuseum ei paku huvi ainult kahejalgsetele külastajatele, vaid ka näiteks noortele põtradele ning lähiajal hakkavad ametnikud arutama, mida muuseumi territooriumile kippuvate metsaelanikega ette võtta.
72 hektari suurune metsaala, kus inimesed liiguvad ainult päeval, meelitab erinevaid metsloomi. Et muuseum on mere poolt avatud, pole võimalik metsaelanikke muuseumist eemal hoida, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kui loomadel on pojad või jooksuaeg, võivad nad aga käituda ettearvamatult. Põdrad on seni siiski end ülal pidanud täiesti ettearvatavalt - rüüstanud õunapuid.
"On põdrad, kitsed ja aeg-ajalt külastavad ka metssead meie territooriumi," nentis Eesti Vabaõhumuuseumi ehitusinsener Jaak Kõiva.
Muuseumis käivatele inimestele meeldib üldjuhul metsaelanikega tutvust teha, kuid loodusest võõrdunud külastajad võivad saada hammustada, susata või klobida - metsloom on metsloom.
"Me võime neid põtru, kes asuvad meie territooriumil, lugeda vähe kodustatumateks, et nad on harjunud linnaeluga ja nad tulevad suhteliselt lähedale inimestele ja seetõttu ongi olukord vähe keerulisem," rääkis Kõiva.
Järgmisel nädalal arutavad muuseumi, päästeameti ja linna ning riikliku keskkonnaameti töötajad, mida põtradega ette võtta.
"Tulemas on põtrade pulmaperiood septembris. Siis võib tekkida olukord, kus põdrapullid käituvad ettearvamatult. Nad ei mõtle ise selgelt ja turistid võivad ise ettearvamatult käituda," lausus Tallinna keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Tõnu Laasi.
Varem on põdrad muuseumi territooriumilt lihtsalt minema aetud. Kuni aga sissepääs mere poolt on vaba, võivad loomad rahulikult tagasi ujuda.
Toimetaja: Laur Viirand