Prantsuse rahvasaadikud on taas Krimmi poolsaart külastamas, muuhulgas kritiseeriti ka Balti riike ({{commentsTotal}})

Prantsuse rahvasaadik Thierry Mariani 28. juulil Moskvas.
Prantsuse rahvasaadik Thierry Mariani 28. juulil Moskvas. Autor/allikas: TASS/Scanpix
{{1469821296000 | amCalendar}}

Prantsuse parlamendiliikmete delegatsioon, mida juhib rahvuskogu liige Thierry Mariani, saabus Krimmi, edastas Interfaxi korrespondent reedel.

"Need on samad saadikud ja senaatorid, kes saavutasid Prantsuse parlamendi mõlemas kojas Vene-vastaste sanktsioonide hukkamõistmise, samad inimesed, kes viisid Lääne-Euroopasse tõe Krimmi ja Sevastopoli kohta," ütles BNS-i teatel ajakirjanikele Vene riigiduuma saadik Leonid Slutski, kes delegatsiooni saadab.

Ta juhtis tähelepanu, et pool delegatsioonist tuleb Krimmi juba teist korda, eelmine kord leidis see aset mullu suvel. Delegatsiooni kuulub 11 parlamendiliiget.

"Arvan, et sellest saab sisukas ja tõhus külaskäik," sõnas Slutski.

Mariani ütles omalt poolt ajakirjanikele, et külaskäigu kolme päeva jooksul kavatsetakse arutada rahvusvähemuste ja mõnd juriidilist küsimust.

Delegatsioon suundus sadamast Simferoopoli rajooni Mirne külla, kus endise koonduslaagri koha peal asub asub mälestuskompleks Krasne.

Mariani: Krimmis järgitakse krimmitatarlaste õigusi paremini kui venelaste õigusi Balti riikides

Mariani ütles Interfaxile, et tema hinnangul on Krimmi võimud efektiivselt lahendanud krimmitatarlastega seotud probleeme.

Oma väiteid põhjendas ta Lenta teatel sellega, et ta olevat õnnestunud vestelda kahe krimmitatarlaste kogukonna liikmega ning kes olevat talle rääkinud, et kõik mured, millega nad on võimude poole pöördunud, on võetud ka arutusele.

Rahvasaadik märkis, et Euroopas on "mõningaid inimesi", kes väga tähelepanelikult jälgivad krimmitatarlaste õiguste järgimist.

"Meie võime öelda, et nende õigusi järgitakse Krimmis paremini kui venelaste õigusi Balti riikides. Tõde on selline," lausus Mariani.

Prantsuse paremtsentristid on korduvalt toetanud Moskvaga suhete soojendamist

Prantsusmaa poliitikute seas, seda nii paremtsentristide kui paremäärmuslikuks peetud Rahvusrinde poliitikute seas on laialdaselt levinud seisukohad, mis on vastuolus nii Prantsuse valitsuse kui ka Euroopa Liidu juhtide ametlike seisukohtadega Ukraina kriisi küsimustes.

Thierry Mariani on ekspresident Nicolas Sarkozy parteikaaslane, kes pälvis eelmise aasta juulis tähelepanu sellega, et korraldas ja juhtis Prantsuse rahvasaadikute delegatsiooni Venemaa poolt annekteeritud Krimmi poolsaarel. Prantsuse valitsus oli varem sellise visiidi tegemist häälekalt kritiseerinud. Tegemist oli esimese korraga pärast okupatsiooni algust, kui poolsaart külastas parlamendidelegatsioon võtmetähtsusega Euroopa Liidu liikmesriigist.

Endine transpordiminister Mariani on juba pikemat aega vägagi Moskvat toetavaid avaldusi teinud, Krimmi "ühendamine" vastavat tema hinnangul lihtsalt ajaloolisele reaalsusele. Aprillis ütles ta parlamendis, et sanktsioonid pole efektiivsed ega vasta ka Prantsusmaa huvidele.

Valitsuse Euroopa asjade aseminister Harlem Desir aga kaitses enne sanktsioonide kehtestamist ning rõhutas, et sanktsioonid on vajalikud juba ainuüksi seepärast, et annavad võimaluse millegi üle läbi rääkida.

Presidendivalimised toimuvad Prantsusmaal 2017. aastal. Kuna praeguse sotsialistist presidendi François Hollande'i reiting on üsna madal ja Rahvusrinde juhi Marine Le Peni tee Élysée paleesse tõkestatakse tõenäoliselt teise vooru strateegilise hääletamise abil, on väga tõenäoline, et valimistel osutub võidukaks just paremtsentristist kandidaat. Kuigi Sarkozy pole oma kandideerimisest veel ametlikult teatanud, peetakse seda küllaltki tõenäoliseks.

Toimetaja: Laur Viirand



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.