Prantsuse rahvasaadikud on taas Krimmi poolsaart külastamas, muuhulgas kritiseeriti ka Balti riike ({{commentsTotal}})

{{1469821296000 | amCalendar}}
Prantsuse rahvasaadik Thierry Mariani 28. juulil Moskvas.
Prantsuse rahvasaadik Thierry Mariani 28. juulil Moskvas. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Prantsuse parlamendiliikmete delegatsioon, mida juhib rahvuskogu liige Thierry Mariani, saabus Krimmi, edastas Interfaxi korrespondent reedel.

"Need on samad saadikud ja senaatorid, kes saavutasid Prantsuse parlamendi mõlemas kojas Vene-vastaste sanktsioonide hukkamõistmise, samad inimesed, kes viisid Lääne-Euroopasse tõe Krimmi ja Sevastopoli kohta," ütles BNS-i teatel ajakirjanikele Vene riigiduuma saadik Leonid Slutski, kes delegatsiooni saadab.

Ta juhtis tähelepanu, et pool delegatsioonist tuleb Krimmi juba teist korda, eelmine kord leidis see aset mullu suvel. Delegatsiooni kuulub 11 parlamendiliiget.

"Arvan, et sellest saab sisukas ja tõhus külaskäik," sõnas Slutski.

Mariani ütles omalt poolt ajakirjanikele, et külaskäigu kolme päeva jooksul kavatsetakse arutada rahvusvähemuste ja mõnd juriidilist küsimust.

Delegatsioon suundus sadamast Simferoopoli rajooni Mirne külla, kus endise koonduslaagri koha peal asub asub mälestuskompleks Krasne.

Mariani: Krimmis järgitakse krimmitatarlaste õigusi paremini kui venelaste õigusi Balti riikides

Mariani ütles Interfaxile, et tema hinnangul on Krimmi võimud efektiivselt lahendanud krimmitatarlastega seotud probleeme.

Oma väiteid põhjendas ta Lenta teatel sellega, et ta olevat õnnestunud vestelda kahe krimmitatarlaste kogukonna liikmega ning kes olevat talle rääkinud, et kõik mured, millega nad on võimude poole pöördunud, on võetud ka arutusele.

Rahvasaadik märkis, et Euroopas on "mõningaid inimesi", kes väga tähelepanelikult jälgivad krimmitatarlaste õiguste järgimist.

"Meie võime öelda, et nende õigusi järgitakse Krimmis paremini kui venelaste õigusi Balti riikides. Tõde on selline," lausus Mariani.

Prantsuse paremtsentristid on korduvalt toetanud Moskvaga suhete soojendamist

Prantsusmaa poliitikute seas, seda nii paremtsentristide kui paremäärmuslikuks peetud Rahvusrinde poliitikute seas on laialdaselt levinud seisukohad, mis on vastuolus nii Prantsuse valitsuse kui ka Euroopa Liidu juhtide ametlike seisukohtadega Ukraina kriisi küsimustes.

Thierry Mariani on ekspresident Nicolas Sarkozy parteikaaslane, kes pälvis eelmise aasta juulis tähelepanu sellega, et korraldas ja juhtis Prantsuse rahvasaadikute delegatsiooni Venemaa poolt annekteeritud Krimmi poolsaarel. Prantsuse valitsus oli varem sellise visiidi tegemist häälekalt kritiseerinud. Tegemist oli esimese korraga pärast okupatsiooni algust, kui poolsaart külastas parlamendidelegatsioon võtmetähtsusega Euroopa Liidu liikmesriigist.

Endine transpordiminister Mariani on juba pikemat aega vägagi Moskvat toetavaid avaldusi teinud, Krimmi "ühendamine" vastavat tema hinnangul lihtsalt ajaloolisele reaalsusele. Aprillis ütles ta parlamendis, et sanktsioonid pole efektiivsed ega vasta ka Prantsusmaa huvidele.

Valitsuse Euroopa asjade aseminister Harlem Desir aga kaitses enne sanktsioonide kehtestamist ning rõhutas, et sanktsioonid on vajalikud juba ainuüksi seepärast, et annavad võimaluse millegi üle läbi rääkida.

Presidendivalimised toimuvad Prantsusmaal 2017. aastal. Kuna praeguse sotsialistist presidendi François Hollande'i reiting on üsna madal ja Rahvusrinde juhi Marine Le Peni tee Élysée paleesse tõkestatakse tõenäoliselt teise vooru strateegilise hääletamise abil, on väga tõenäoline, et valimistel osutub võidukaks just paremtsentristist kandidaat. Kuigi Sarkozy pole oma kandideerimisest veel ametlikult teatanud, peetakse seda küllaltki tõenäoliseks.

Toimetaja: Laur Viirand



Aasta auto 2018 Opel Insignia.

Eesti aasta auto on Opel Insignia

Tehnikamaailma peatoimetaja Tõnu Ojala tutvustas ka sel aastal "Ringvaates" Eesti aasta auto edetabelit. Aasta autoks 2018 valiti Opel Insignia.

uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: