Rüütelkonna hoone restraureerimist arutati ka Eestimaa rüütelkonna järeltulijatega ({{commentsTotal}})

Olaf von Brevern.
Olaf von Brevern. Autor/allikas: Kristiina Tiimus/riigikantselei

Riigisekretär Heiki Loot kohtus täna Eestimaa Rüütelkonna nõukogu eestistuja Olaf von Breverniga, et arutada Rüütelkonna hoone restaureerimise plaane.

Von Breven tundis heameelt, et maja restaureeritakse ning selles on kavas meenutada ka Eestimaa rüütelkonda.

Ajaloolaste Andres Kasekampi ja Ants Heina kaasabil on riigikantselei pannud kokku hoone sisekujunduse kontseptsiooni, mida Eesti ajaloomuuseum on täiendanud ideedega kasutada erinevaid nutikaid elektroonilisi lahendusi.

Hoone jutustab Eesti riikluse lugu läbi hoones tegutsenud institutsioonide ja asutuste (Eestimaa rüütelkond, välisministeerium, rahvusraamatukogu ja Eesti kunstimuuseum).

Muuhulgas plaanib riigikantselei taastada Eesti riigi esindushooneks restaureeritavas Rüütelkonna hoones võimalikult algupäraselt maapäevade toimumise saali sisekujunduse, seal hulgas eksponeerida 280 aadlivappi.

Vapitahvlid on kõik säilinud, suures osas heas seisukorras ning nende järjestus seinal on fotode ja dokumentatsiooni põhjal võimalik täielikult taastada.

"Toetame Eesti riigi plaane ning oleme valmis igakülgseks koostööks," ütles Olaf von Brevern.

Riigi esindushoones on võimalik korraldada kohtumisi, nõupidamisi ja vastuvõtte.

Eesti omariiklust tutvustatakse hoones läbi Eesti riigi alusdokumentide, näiteks iseseisvusmanifesti ja põhiseaduste. Rahvusarhiivi abiga valitakse välja ka teisi olulisi ja huvitavaid dokumente (välissuhtlus, okupatsioon, eksiilvalitsuse tegevus, taasiseseisvumine), mis räägivad Eesti riigi tekkest ja arengust. Lisaks saab eksponeerida riigi teenetemärke ning presidendile, peaministrile ja teistele riigi esindusisikutele tehtud riiklikke kingitusi.

Välisministri kabinet on võimalik taastada 1923. aasta projekti järgi. Kahjuks ei ole säilinud ministri kabineti mööbel, kuid eksponeerimist leiab Toompea päevilt pärit väliministeeriumi kantseleimööbel. Huvitavat materjali on säilinud välisminister Ernst Jaaksoni isikuarhiivis. Kabineti kujunduskontseptsiooni ja eksponaatide osas teeb riigikantselei koostööd välisministeeriumiga.

Raamatukokku on plaanis koondada Eesti riigi kujunemist ja mõtet oluliselt mõjutanud teosed, näiteks Juhan Liivi luuletused ("ükskord on Eesti riik") ja Le Duci 1855. aasta reisikiri, milles ennustati Eesti riigi teket. Teoste valimiseks ja väljapanekuks on riigikantselei abi palunud Eesti rahvusraamatukogult. Raamatukokku plaanitakse rahvusarhiivist tagasi tuua rüütelkonna kantselei ja arhiivi kapid.

Rüütelkonna rootsiaegses hoones saab rääkida Eesti vapi lugu. Nimelt kinnitati Rootsi ajal esmakordselt kolme lõviga vapp Eestimaa (hertsogkonna) ametlikuks tunnuseks.

Riigi esindushoone on sobiv koht Eesti kunsti tutvustamiseks ning riigikantselei on kutsunud Eesti kunstimuuseumi selles osalema.

Kohtumisel riigisekretäriga osales ka Saksamaa Liitvabariigi esimene suursaadik taasiseseisvunud Eestis ning rüütelkonna liige Henning von Wistinghausen ning Baltisaksa kultuuriseltsi esindajad Olev Liivik ja Maaja Silm.

Rüütelkonna hoonest pidi saama Eesti esindushoone Euroopa Liidu eesistumise ajaks, kuid praeguseks on valmis ainult sisekujunduse kontseptsioon.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema