Rõivase hinnangul on parvlaevaliikluse probleemid ajutised ({{commentsTotal}})

Tallinn Sadam ostab Saaremaa Laevakompaniilt parvlaeva Regula.
Tallinn Sadam ostab Saaremaa Laevakompaniilt parvlaeva Regula. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Sel nädalal Saaremaad väisav peaminister Taavi Rõivas on veendunud, et probleemid parvlaevaliikluses mööduvad ja peagi saavad saarlased teenuse, mis igati nende ootustele vastab, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

"Ma usun, et 1. oktoobril, kui uus parvlaevateenuse pakkuja tegevuse üle võtab, ei jää see reisijatele märkamata," ütles Rõivas Saarte Häälele. "Kuid samas ma usun, et reisijad panevad tähele ka seda, et praeguse ajutise üleminekuperioodiga võrreldes muutub peagi olukord parvlaevateeninduses palju paremaks ja stabiilsemaks."

Ajutise üleminekuperioodi all pidas Rõivas silmas olukorda, kus mandri ja suursaarte vahelises laevaliikluses on kasutusel mitte just päris uued laevad. "Just selle ajutise lahendusega võrreldes läheb aga olukord kindlasti peagi palju paremaks ja see on siis, kui liinile saabuvad uued laevad," rääkis Rõivas Saarte Häälele.

Peaministri sõnul tekkisid parvlaevaliikluse teenuse ülevõtmisel ajutised raskused seoses sellega, et Tallinna Sadama juhtkonnas tegutses kaks inimest, kelle suhtes on alust arvata, et nad ei olnud just kõige ausamad inimesed. Saarte Hääle küsimusele, kus ikkagi olid Tallinna Sadama nõukogu kui kontrollorgani silmad ajal, mil ettevõtte juhtkonda kuuluvad liikmed omakasupüüdlikku äri ajasid, vastas Rõivas, et prokuratuuri selgel hinnangul oli tegu salajase tegutsemisega, mis kohe ei paistnud välja ei nõukogu liikmele ega ka toonasele ministrile.

"Ettevõtte nõukogu ei saa kunagi kedagi pealt kuulata ega ka kellegi Hongkongis asuvaid kontosid kontrollida," selgitas Rõivas Saarte Häälele. "Küll aga saab seda teha kaitsepolitsei ja ses mõttes võib öelda, et Eesti riigi silmad ja kõrvad antud juhul töötasid. Minu arvates on just see asjaolu kogu kõnealuse loo parim õppetund. Tähendab see ju seda, et Eesti riigis pole mõtet ebaausale teele minna, sest lõppude lõpuks jääb süüdlane niikuinii vahele."

Rõivase väitel pole Tallinna Sadama nõukogus poliitikud kunagi enamuses olnud. Seepärast ei olevat ka võimalik rääkida nõukogu ülemäärasest politiseeritusest. "Sadama nõukogus on alati olnud erineva taustaga inimesi. Nii näiteks on praeguses nõukogus eranditult mittepoliitikud, kelle kompetentsis me kahelda ei saa," märkis Rõivas Saarte Häälele.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: