Mihkelson: Eesti visuaalse brändi uuendamine raiskab raha ({{commentsTotal}})

Foto on illustratiivne.
Foto on illustratiivne. Autor/allikas: Eesti Disainimeeskond

Riigikogu liige Marko Mihkelson (IRL) on seisukohal, et Eesti visuaalse brändi uuendamine kujutab endast 200 000 euro äraraiskamist – liiatigi pälvis Hollandi brändinguspetsialisti Peter Kentie' "EST"-lahnedus juba palju positiivset vastukaja.

"Mulle tundub, et EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) otsib Eestile brändi nagu Pipi otsis kunagi spunki," kirjutas Mihkelson sotsiaalmeedias. "Mis on selle tegelik vajadus ja kas tõesti on 200 000 eurot vaja lihtsalt sunniviisiliselt laiaks lüüa."

"Küsige inimestelt, mis on Soome, Rootsi, Läti või Ameerika Ühendriikide visuaalne bränd," soovitas Mihkelson. "Vaevalt keegi oskab isegi pakkuda. Bränd ja tuntus selle ümber tekivad ikka sisust ja müüdist."

Mihkelsoni sõnul võiks EAS võiks keskenduda ettevõtluse arendamisele, mitte aga olla lihtsalt enamalt jaolt Euroopa Liidu rahadel püsiv finantsasutus erinevate projektide rahastamiseks.

"Hollandi disaineri (Peter Kentie) vahva "EST" liikus kiirelt inimesteni ja leidis positiivse vastukaja," märkis Mihkelson. "EAS aga liigub edasi silmi pilgutamata, nagu Tauno Kangro oma hiigelmonstrumit Tallinna lahte sokutades."

EAS kutsus kolmapäeval Eesti brändi uuendamiseks ellu disainimeeskonna, mis peaks tänavu aasta lõpuks välja töötama uue Eesti brändi visuaalse keele.

"Eesti disainimeeskond leiab visuaalseid ja sõnalisi viise, mis aitavad meil endast välismaailmale parimal moel rääkida ja Eestit tutvustada. Käesoleva aasta lõpuks valmib Eesti disainimeeskonna töö tulemusena Eesti brändi uus visuaalne keel ja disainitööriistakast  –  Eesti brändi kandjad ja valdkonnapõhised rakendused," seisab Disainimeeskonna kodulehel.

"Disainimeeskond on Eestis uus lähenemine. Esimest korda panustavad erinevad Eesti disainerid eraisikutena ühe suure loovprojekti õnnestumisse," kirjeldatakse meeskonna ülesehitust.

Meeskonna disainijuht on Alari Orav. Esimeses etapis on loovtiimis Janno Siimar, Jan Tomson, Anton Koovit, Kevin Crepin ja Tajo Oja. EAS-i poolt juhivad projekti Piret Reinson, Elina Vilja ja Priit Pruul. Vajaduse kerkides kaasatakse jooksvalt inimesi ka teistest valdkondadest, näiteks fotograafe, copywriter'eid, animaatoreid ja tüpograafe.

Eesti brändiuuenduse rahastatus tuleb Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest. Kogu projekti maksumus on 200 000 eurot, millest 30 000 oli kavandatud märgi leidmisele. Aastal 2002 loodud Eesti brändi "Welcome to Estonia" loomine läks maksma üle 13 miljoni krooni ehk 830 000 eurot.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema