Mihkelson: Eesti visuaalse brändi uuendamine raiskab raha ({{commentsTotal}})

Foto on illustratiivne.
Foto on illustratiivne. Autor/allikas: Eesti Disainimeeskond

Riigikogu liige Marko Mihkelson (IRL) on seisukohal, et Eesti visuaalse brändi uuendamine kujutab endast 200 000 euro äraraiskamist – liiatigi pälvis Hollandi brändinguspetsialisti Peter Kentie' "EST"-lahnedus juba palju positiivset vastukaja.

"Mulle tundub, et EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) otsib Eestile brändi nagu Pipi otsis kunagi spunki," kirjutas Mihkelson sotsiaalmeedias. "Mis on selle tegelik vajadus ja kas tõesti on 200 000 eurot vaja lihtsalt sunniviisiliselt laiaks lüüa."

"Küsige inimestelt, mis on Soome, Rootsi, Läti või Ameerika Ühendriikide visuaalne bränd," soovitas Mihkelson. "Vaevalt keegi oskab isegi pakkuda. Bränd ja tuntus selle ümber tekivad ikka sisust ja müüdist."

Mihkelsoni sõnul võiks EAS võiks keskenduda ettevõtluse arendamisele, mitte aga olla lihtsalt enamalt jaolt Euroopa Liidu rahadel püsiv finantsasutus erinevate projektide rahastamiseks.

"Hollandi disaineri (Peter Kentie) vahva "EST" liikus kiirelt inimesteni ja leidis positiivse vastukaja," märkis Mihkelson. "EAS aga liigub edasi silmi pilgutamata, nagu Tauno Kangro oma hiigelmonstrumit Tallinna lahte sokutades."

EAS kutsus kolmapäeval Eesti brändi uuendamiseks ellu disainimeeskonna, mis peaks tänavu aasta lõpuks välja töötama uue Eesti brändi visuaalse keele.

"Eesti disainimeeskond leiab visuaalseid ja sõnalisi viise, mis aitavad meil endast välismaailmale parimal moel rääkida ja Eestit tutvustada. Käesoleva aasta lõpuks valmib Eesti disainimeeskonna töö tulemusena Eesti brändi uus visuaalne keel ja disainitööriistakast  –  Eesti brändi kandjad ja valdkonnapõhised rakendused," seisab Disainimeeskonna kodulehel.

"Disainimeeskond on Eestis uus lähenemine. Esimest korda panustavad erinevad Eesti disainerid eraisikutena ühe suure loovprojekti õnnestumisse," kirjeldatakse meeskonna ülesehitust.

Meeskonna disainijuht on Alari Orav. Esimeses etapis on loovtiimis Janno Siimar, Jan Tomson, Anton Koovit, Kevin Crepin ja Tajo Oja. EAS-i poolt juhivad projekti Piret Reinson, Elina Vilja ja Priit Pruul. Vajaduse kerkides kaasatakse jooksvalt inimesi ka teistest valdkondadest, näiteks fotograafe, copywriter'eid, animaatoreid ja tüpograafe.

Eesti brändiuuenduse rahastatus tuleb Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest. Kogu projekti maksumus on 200 000 eurot, millest 30 000 oli kavandatud märgi leidmisele. Aastal 2002 loodud Eesti brändi "Welcome to Estonia" loomine läks maksma üle 13 miljoni krooni ehk 830 000 eurot.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Reformierakonna kontor.

Kaja Kallase teekonda erakonna juhiks kergeks ei prognoosita

Reformierakond on jälle juhi otsingul. Nõusoleku kandideerida erakonna esimeheks on andnud Reformierakonna aseesimees ja Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas. Kui kergeks või raskeks võib kujuneda see teekond, analüüsis "Aktuaalne kaamera. Nädal."

kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: