Helme: Trumpiga saaks Eesti end turvalisemalt tunda kui Clintoniga ({{commentsTotal}})

Martin Helme
Martin Helme Autor/allikas: ERR/Ülo Josing

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Martin Helme sõnul võib Eesti tunda end turvalisemalt kui Ameerika Ühendriikide presidendiks valitakse Donald Trump.

"Absoluutselt, mitte mingit kahtlust ei ole," ütles Helme selle kinnituseks ERR-i uudisteportaalile.

"Mina arvan, et meile tullakse appi, kui me oleme ennast ise kaitsma hakanud ja see on seisukoht, mida meil erakonnas üldiselt jagatakse," lisas Helme.

"Donald Trump on selles mõttes alfaisase mõtlemisega ja tema mõtteviis on see, et Ameerika huve tuleb kaitsta jõuliselt. See tähendab seda, et ameerikal on olemas ressurss, kui on olemas poliitiline tahe ja otsustavus, oma tahe maksma panna ükskõik, millises planeedi otsas. Seda ressurssi ja tahet ei ole olnud viimased kaheksa aastat," rääkis ta.

Helme ütles veel, et küsimust, kas Ameerika Ühendriigid tuleksid meile Trumpi juhtimisel appi, ei peaks isegi tõusetuma, sest selleks kohustab leping.

"Meie oleme oma kohustused täitnud, mitte ainult kahe protsendi SKP-ga, vaid ka oma vereohvritega Iraagis ja Afganistanis. Me oleme kõik teinud, mida meilt küsitud on, kaasa arvatud kooseluseaduse vastuvõtmine. Oleks väga kummaline, kui olukorra tekkides seda kõike arvesse ei võetaks," leidis Helme.

Trumpi oponent Clinton Eestile had turvagarantiid Helme hinnangul ei looks. "Clinton on veel tükkmaad nõrgem poliitik, kui on Obama. Clintoni ametiaeg välisministeeriumis oli üks katastroof teise otsa alates Venemaaga Reset-poliitikast ja lõpetades Benghaziga. Clinton on täielik kapitulant," sõnas Helme.

Helme rääkis, et kui on tõesti suur vastasseis Venemaaga, siis on väga suur tõenäosus, et NATO võtmeriigid üritavad hakata aega ostma, kauplema ja kompromissi tegema ning seda loomulikult meie territooriumi ja suveräänsuse arvelt. "See on väga suur oht ja selle ohu vältimiseks on ainult üks lahendus, et me ei lase sellel juhtuda ja ei lase liitlastel öelda, et andke see Ida-Virumaa ära," märkis ta.

Helme tunnistas, et senikaua kuni NATO olemas on, senikaua on ta meie jaoks siiski oluline kaitsepoliitika instrument või riigikaitse üks osa.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: