Saaremaa kolm valda ei saanud peaministrilt erikohtlemiseks lootust ({{commentsTotal}})

Saaremaa omavalitsusjuhtidega kohtunud peaminister ei andnud erilist lootust, et pärast haldusreformi võiks jääda ka vähem kui 5000 elanikuga omavalitsusi, välja arvatud saarelised omavalitsused.

Saaremaa kui üheks omavalitsuseks saamise suhtes on läbirääkimised käinud juba pikalt. Samas käisid Ida-Saaremaa viie valla vahel ka paraleelsed läbirääkimised, et moodustada Ida-Saare vald, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eelmisel kuul ütlesid aga kaks neist - Valjala ja Laimjala vallad - et nemad jätkavad läbirääkimisi siiski ainult n-ö. ühe suure Saaremaa omavalitsuse moodustumiseks.

Järelejäänud kolm valda ehk Leisi, Orissaare ja Pöide tahaksid nüüd saada valitsuselt erisust Ida-Saare valla moodustamiseks, sest nende kolme valla elanike arv jääb alla 5000.

Haldusreformi kava näeb aga ette, et pärast haldusreformi peaks omavalitsuses elama vähemalt 5000 elanikku. Peaminister Taavi Rõivas kolmele vallale erisuse suhtes erilisi lootusi ei andnud.

"Seadus üsna konkreetne, et erandeid saab siis, kui on eraldi saarega tegemist. Ja ma arvan, et nii Ruhnu kui ka Muhu puhul ei peaks tekkima probleemi sellega, et seda erandit ka saada," rääkis Rõivas.

"Mis aga puudutab teisi valdasid, mis asuvad Saaremaa saare peal, siis nende puhul on see palju keerulisem. Ma ei ole üldse kindel, et seadus üldse sellise võimaluse valitsusele otsustuseks annaks," lisas ta.

Peaminister märkis, et kõige loogilisem lahendus oleks ikka see, kui tekiks ühtne Saaremaa ühe omavalitsuse näol.

Orissaare vallavolikogu esimees Marili Niits pärast kohtumist peaministriga kommentaari anda ei soovinud, öeldes, et algaval nädalal nad otsustavad oma volikouga, kuidas edasi toimida.

Toimetaja: Priit Luts



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: