Piirissaarel hävis taas tules kaks maja, päästjate kohalejõudmiseks kulus ligi kaks tundi ({{commentsTotal}})

{{1469937482000 | amCalendar}}

Ööl vastu pühapäeva hävis Piirissaarel Piiri külas puhkenud põlengus kaks eluhoonet, kolmas maja sai tulekahjustusi.

Tulekahju Piirissaarel Piiri külas puhkes eile õhtul kella üheteistkümne ajal. Esialgsetel andmetel mopeedi akulaadijast alguse saanud põleng levis kiiresti ning kandus peagi kõrvalmajale, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Majas, kus põleng alguse sai, elas vanem naine, kes pääses hoonest vigastusteta. Teises tules hävinud majas inimesi ei elanud. Põlengu ajal toimus ka kaks gaasiballooni plahvatust.

"Kohalikud inimesed ütlesid, et mingil hetkel käis ka tugev plahvatus. Ja siit ühest elumajast on välja toodud neli gaasiballooni. Üks plahvatus oli jah tugev," rääkis päästetööde juht, Räpina päästekomando meeskonnavanem Urmet Laar.

Enne päästemeeskondade jõudmist alustasid kustutustöödega vabatahtlikud, naabrid ja ka teised saarel viibinud inimesed. Esimesed kutselised päästjad jõudsid mandrilt kohale üks tund ja 40 minutit pärast põlengu puhkemist.

Päästetööde juht Urmet Laar märkis, et sündmusele reageeris veel Põlva ja Tartu meeskond ja Tartu operatiivkorrapidaja. "Sündmuse arenedes põles ka juba teine elumaja ja kolmas elumaja oli saanud tule kahjustusi. Kui Räpina ja Põlva meeskonnad kohale jõudsid, oli kaks elumaja hävinud."

Neli inimest vajas esmaabi põlengu suitsust tingitud halva enesetunde tõttu. Ühel päästjal sai tööde käigus vigastada kulm, mis vajas õmblemist.

Kohalike sõnul oli võrreldes maikuus toimunud põlenguga tulekahju kustutamiseks paremad tingimused, Seekord ei puhunud tugevat tuult ning saarel oli palju inimesi, kes aitasid kustutustöödel.

Küll aga tundsid kohalikud muret, mis võinuks juhtuda siis, kui põleng oleks toimunud mõnel tööpäeval.

Paljud vabatahtlikud päästjad on nädala sees mandril, mistõttu päästevõimekus neil päevil on rahuldav. Samuti tundsid kohalikud muret päästeautode korrashoiu üle.

Kustutustööde käigus riknes ühe auto mootor, teisel puudus aga vajalik kraan, et kustutusvett autosse pumbata. Seega saanuks kohalike sõnul tulekahjule oluliselt varem piir panna.

Tulekahju kustutati varahommikuks. Taastati ka elektriühendus, mis põlengu tõttu paariks tunniks katkes.

Toimetaja: Priit Luts



UUDISED
Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: