Piirissaarel hävis taas tules kaks maja, päästjate kohalejõudmiseks kulus ligi kaks tundi ({{commentsTotal}})

{{1469937482000 | amCalendar}}

Ööl vastu pühapäeva hävis Piirissaarel Piiri külas puhkenud põlengus kaks eluhoonet, kolmas maja sai tulekahjustusi.

Tulekahju Piirissaarel Piiri külas puhkes eile õhtul kella üheteistkümne ajal. Esialgsetel andmetel mopeedi akulaadijast alguse saanud põleng levis kiiresti ning kandus peagi kõrvalmajale, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Majas, kus põleng alguse sai, elas vanem naine, kes pääses hoonest vigastusteta. Teises tules hävinud majas inimesi ei elanud. Põlengu ajal toimus ka kaks gaasiballooni plahvatust.

"Kohalikud inimesed ütlesid, et mingil hetkel käis ka tugev plahvatus. Ja siit ühest elumajast on välja toodud neli gaasiballooni. Üks plahvatus oli jah tugev," rääkis päästetööde juht, Räpina päästekomando meeskonnavanem Urmet Laar.

Enne päästemeeskondade jõudmist alustasid kustutustöödega vabatahtlikud, naabrid ja ka teised saarel viibinud inimesed. Esimesed kutselised päästjad jõudsid mandrilt kohale üks tund ja 40 minutit pärast põlengu puhkemist.

Päästetööde juht Urmet Laar märkis, et sündmusele reageeris veel Põlva ja Tartu meeskond ja Tartu operatiivkorrapidaja. "Sündmuse arenedes põles ka juba teine elumaja ja kolmas elumaja oli saanud tule kahjustusi. Kui Räpina ja Põlva meeskonnad kohale jõudsid, oli kaks elumaja hävinud."

Neli inimest vajas esmaabi põlengu suitsust tingitud halva enesetunde tõttu. Ühel päästjal sai tööde käigus vigastada kulm, mis vajas õmblemist.

Kohalike sõnul oli võrreldes maikuus toimunud põlenguga tulekahju kustutamiseks paremad tingimused, Seekord ei puhunud tugevat tuult ning saarel oli palju inimesi, kes aitasid kustutustöödel.

Küll aga tundsid kohalikud muret, mis võinuks juhtuda siis, kui põleng oleks toimunud mõnel tööpäeval.

Paljud vabatahtlikud päästjad on nädala sees mandril, mistõttu päästevõimekus neil päevil on rahuldav. Samuti tundsid kohalikud muret päästeautode korrashoiu üle.

Kustutustööde käigus riknes ühe auto mootor, teisel puudus aga vajalik kraan, et kustutusvett autosse pumbata. Seega saanuks kohalike sõnul tulekahjule oluliselt varem piir panna.

Tulekahju kustutati varahommikuks. Taastati ka elektriühendus, mis põlengu tõttu paariks tunniks katkes.

Toimetaja: Priit Luts



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema