Poola üksus suundus Eestist Leetu ({{commentsTotal}})

Lõpurivistus
Lõpurivistus Autor/allikas: mil.ee

Juulis 1. jalaväebrigaadi Jõhvi linnakus paiknenud Poola kaitseväe kompanii suundus pühapäeva hommikul Leetu, et harjutada koostööd Leedu kaitseväega.

Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann märkis lõpurivistusel, et Poola kompanii Eestis paiknemise üks eesmärk oli poliitiline ehk NATO juhtide tasemel kokkulepitud julgeolekumeede ning teine, kuid mitte vähem tähtis, inimlik.

"Sest ainult läbi vahetu suhtlemise ning koostegutsemise saame me tõeliselt tugevateks liitlasteks, kes vajadusel tegutsevad koos kui üks tervik,“ ütles Kruusmann.

5. jalaväekompanii ülem kapten Krzysztof Ilnicki tänas Jõhvi linnaku kaadrikaitseväelasi sooja vastuvõtu eest.

"Meil on siiralt hea meel saada tuttavaks nii riigi kaitsjatega kui ka nendega, keda vajadusel kaitsma hakkame," kinnitas ta.

Poola kaitseväelaste lõpurivistusel osalesid kaitseväe peastaabi ülema asetäitja kolonel Aivar Kokka, 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann ning Viru jalaväepataljoni kaitseväelased.

Poola kaitseväe 17. motoriseeritud jalaväebrigaadi 7. motoriseeritud jalaväepataljoni 5. jalaväekompanii ligi 150 sõdurit viivad kolme kuu vältel väljaõpet ja koostööharjutusi läbi kõigis kolmes Balti riigis.

Poola üksus tuli Eestisse Lätist, kus nad osalesid õppusel Saber Strike ning erinevatel USA ning Läti kaitseväelaste ühisharjutustel.

Soomustransportööridest Rosomak ning veoautodest koosnev kolonn asus Jõhvi linnakust teele pühapäeva hommikul, sõjaväepolitsei saadab kolonni marsruudil Ikla-Pärnu-Türi-Mäo-Tapa-Rakvere-Jõhvi.

Toimetaja: Marek Kuul



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: