Vallavanem: on ainult aja küsimus, mil Piirissaarel järgmine põleng toimub ja tehnika taas tõrgub ({{commentsTotal}})

Piirissaare vallavanema Liina Miksi sõnul on nii Piirissaare kogukond kui ka ajalooline arhitektuuripiirkond haavatavad – tegemist on alarmolukorraga, mida aitaks Miksi sõnul leevendada kasvõi tuletõrjetehnika palgaline hooldaja, sest praegu ei vastuta selle korrashoiu eest keegi.

Miksi sõnul on ainult aja küsimus, millal miljööväärtuslikuks alaks nimetatud Piirissaarel järgmine põleng toimub ja tehnika taas tõrgub.

"Olukord ei ole ju muutunud: oli üks põleng ja nüüd on teine põleng. Jumal teab, millal järgmine tuleb, sest kvaliteedimuutust ei ole toimunud. Praegu oli õnnelik õnnetus, sest saar oli mehi täis. Kui nad ei oleks oma ämbritega jooksnud, oleks kolm-neli-viis maja võinud maha põleda. Eelmine kord ei läinud nii libedalt, sest siis olid mehed saarelt ära läinud," ütles Miks BNS-ile, viidates mais puhkenud põlengule, kus tuleroaks langes nii palvemaja kui ka kolm elamut – toona sai tulekahju alguse katkisest külmikust.

"Terve saar on nagu muuseum ja vääriks erilist kaitset ning turvamist," rääkis Miks ja lisas, et vald ei saa selles osas suurt midagi ära teha, sest pääsevaldkond pole valla pädevuses. "Siin on teised instantsid, mis peavad oma järeldusi tegema ja töökorraldust muutma."

Pühapäevaöise põlengu tagajärgi saanuks Miksi hinnangul vähendada, kui päästetehnika oleks olnud paremini ette valmistatud ja voolikud paremini kokku keritud. "Voolikud tekitasid segadust ja pump ei käivitunud nii, nagu vaja. Tehniline valmisolek jättis soovida," selgitas Miks.

"Niikaua kui ei ole rahalist töökohta või vähemalt kedagi, kellele makstakse, ei teagi keegi, kes selle eest vastutab. Vabatahtlikkuse najal on võimatu kogu elu üles ehitada – see ei toimi. Peaks olema keegi, kes tehnikat hooldab ja kontrollib, et kraanid, ventiilid ja voolikuotsad oleks kohapeal olemas ja kõik töötab, et saaks kellelegi vastutuse panna. Niikaua kui keegi tasu ei saa, tegeleb igaüks oma leiva teenimisega."

Miksi sõnul põles lisaks suvilale pühapäeva öösel maha ühe, peaaegu alalise inimese maja, kellel on aga teine maja veel, kus elada. Seega ei jäänud keegi otseselt peavarjuta. Miksi kinnitusel oli mahapõlenud elumaja ka kindlustatud.

Hävis kaks eluhoonet

Ööl vastu pühapäeva hävines Tartu maakonnas Piirissaarel Piiri külas puhkenud põlengus kaks eluhoonet, kolmas maja sai tulekahjustusi. Inimesed põlengus kannatada ei saanud. Häirekeskus sai laupäeva hilisõhtul kell 23.42 teate, et Piiri külas on süttinud eluhoone. Teate kohaselt levis tuli ka teisele ja kolmandale elumajale.

Esimesena jõudsid Piirissaarele kell 49 minutit pärast keskööd Räpina ja Põlva komando meeskonnad ning meedikud. Kell 1.36 saabus ka Tartu komando meeskond. Esimeste päästjate kohalejõudmise ajaks põlesid kaks hoonet lausleegiga – neist üks oli täielikult hävinenud ja teisel seinad söestunud. Kolmandal majal sai põlevate hoonete poolne sein tulekahjustusi, samuti hävines osaliselt katus.

Enne kutseliste päästjate saabumist olid kustutustööde ja kolmanda maja kaitsmisega alustanud Piirissaare vabatahtlikud päästjad, keda aitasid saarel viibivad inimesed. Lisaks päästsid päästjad põlengust kolm-neli eluhoonet.

Vaata ka uudisele lisatud videost öiseid kustutustöid.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: