Vallavanem: on ainult aja küsimus, mil Piirissaarel järgmine põleng toimub ja tehnika taas tõrgub ({{commentsTotal}})

Piirissaare vallavanema Liina Miksi sõnul on nii Piirissaare kogukond kui ka ajalooline arhitektuuripiirkond haavatavad – tegemist on alarmolukorraga, mida aitaks Miksi sõnul leevendada kasvõi tuletõrjetehnika palgaline hooldaja, sest praegu ei vastuta selle korrashoiu eest keegi.

Miksi sõnul on ainult aja küsimus, millal miljööväärtuslikuks alaks nimetatud Piirissaarel järgmine põleng toimub ja tehnika taas tõrgub.

"Olukord ei ole ju muutunud: oli üks põleng ja nüüd on teine põleng. Jumal teab, millal järgmine tuleb, sest kvaliteedimuutust ei ole toimunud. Praegu oli õnnelik õnnetus, sest saar oli mehi täis. Kui nad ei oleks oma ämbritega jooksnud, oleks kolm-neli-viis maja võinud maha põleda. Eelmine kord ei läinud nii libedalt, sest siis olid mehed saarelt ära läinud," ütles Miks BNS-ile, viidates mais puhkenud põlengule, kus tuleroaks langes nii palvemaja kui ka kolm elamut – toona sai tulekahju alguse katkisest külmikust.

"Terve saar on nagu muuseum ja vääriks erilist kaitset ning turvamist," rääkis Miks ja lisas, et vald ei saa selles osas suurt midagi ära teha, sest pääsevaldkond pole valla pädevuses. "Siin on teised instantsid, mis peavad oma järeldusi tegema ja töökorraldust muutma."

Pühapäevaöise põlengu tagajärgi saanuks Miksi hinnangul vähendada, kui päästetehnika oleks olnud paremini ette valmistatud ja voolikud paremini kokku keritud. "Voolikud tekitasid segadust ja pump ei käivitunud nii, nagu vaja. Tehniline valmisolek jättis soovida," selgitas Miks.

"Niikaua kui ei ole rahalist töökohta või vähemalt kedagi, kellele makstakse, ei teagi keegi, kes selle eest vastutab. Vabatahtlikkuse najal on võimatu kogu elu üles ehitada – see ei toimi. Peaks olema keegi, kes tehnikat hooldab ja kontrollib, et kraanid, ventiilid ja voolikuotsad oleks kohapeal olemas ja kõik töötab, et saaks kellelegi vastutuse panna. Niikaua kui keegi tasu ei saa, tegeleb igaüks oma leiva teenimisega."

Miksi sõnul põles lisaks suvilale pühapäeva öösel maha ühe, peaaegu alalise inimese maja, kellel on aga teine maja veel, kus elada. Seega ei jäänud keegi otseselt peavarjuta. Miksi kinnitusel oli mahapõlenud elumaja ka kindlustatud.

Hävis kaks eluhoonet

Ööl vastu pühapäeva hävines Tartu maakonnas Piirissaarel Piiri külas puhkenud põlengus kaks eluhoonet, kolmas maja sai tulekahjustusi. Inimesed põlengus kannatada ei saanud. Häirekeskus sai laupäeva hilisõhtul kell 23.42 teate, et Piiri külas on süttinud eluhoone. Teate kohaselt levis tuli ka teisele ja kolmandale elumajale.

Esimesena jõudsid Piirissaarele kell 49 minutit pärast keskööd Räpina ja Põlva komando meeskonnad ning meedikud. Kell 1.36 saabus ka Tartu komando meeskond. Esimeste päästjate kohalejõudmise ajaks põlesid kaks hoonet lausleegiga – neist üks oli täielikult hävinenud ja teisel seinad söestunud. Kolmandal majal sai põlevate hoonete poolne sein tulekahjustusi, samuti hävines osaliselt katus.

Enne kutseliste päästjate saabumist olid kustutustööde ja kolmanda maja kaitsmisega alustanud Piirissaare vabatahtlikud päästjad, keda aitasid saarel viibivad inimesed. Lisaks päästsid päästjad põlengust kolm-neli eluhoonet.

Vaata ka uudisele lisatud videost öiseid kustutustöid.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Adria Airwaysi lennuk 2015. aastal Tallinna lennujaamas.Adria Airwaysi lennuk 2015. aastal Tallinna lennujaamas.
Nordica ja Adria partnerlus lõppes krõbeda intressiga laenulepinguga

Nordica majandusaasta aruandest ilmneb, et Eesti lennundusettevõte on laenanud sloveenlaste Adria Airwaysile kuueks aastaks 15-protsendilise intressimääraga 4,556 miljonit eurot.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.