Arborist kahtleb Tartu jõeäärsete paplite ulatusliku kärpimise vajaduses ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Tartu linnavalitsus soovib hooldustööde käigus kärpida paplite latvu, arboristi sõnul põhineb linna soov aga valedel analüüsidel ja pole seega põhjendatud.

1930. aastatel Tartusse, Emajõe vasakkaldale istutatud papliallee on Eesti üks unikaalsemaid. Ligikaudu 30 meetri kõrgused paplid vajavad eelmisel aastal läbiviidud alleepuude seisundi hinnangu alusel hooldust.

Hooldusjuhise üks punkt näeb ette kuivanud või hõrenenud paplite latvu tagasi lõigata ligi 10 meetri võrra, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Linna koostatud papliallee hooldusjuhis on murekoha just paplite kõrguste küsimuses tõstatanud, sest arboristi Heiki Hanso sõnul on hooldusjuhis koostatud pealiskaudselt, süvenemata ja valedel alustel.

"Kui hoolduskava koostati oktoobris-novembris, siis ilmselgelt on kõrgetel 30-meetristel puudel ladvalehed juba ammu ära puhutud. Võib-olla alt jalad maas vaadates tundub tõesti, nagu ladvad oleks ära kuivanud. Aga suvel võivad ju kõik Supilinna poolt vaadates tõdeda, et see ei vasta tõele," rääkis Hanso.

Pappel pole Eesti looduse loomulik osa, kuid siiski on Hanso sõnul paplid Emajõe äärsete tingimustega hästi kohanenud.

Üksikute kuivanud okste eemaldamise vastu Hanso pole, kuid kõikide puude vähendamine ühe neljandiku võrra vajab põhjalikumat kaalutlemist ja analüüsi.

Tartu linnavalitsuse arborist, Kaire Zimmer Hanso väidetega ei nõustu. Tema sõnul pole eesmärgiks rikkuda unikaalset alleed vaid vastupidi: tagada puudele paremad toitumistingimused ja turvalisus alleel.

"Tehti uuring ja leiti, et kaheksa puud on sellised, mis tuleks tegelikult maha oma seisundi tõttu võtta. Kaks puud olid sellised kriitilised, et kui võra tugevalt vähendada, siis saab neid tüvesid säilitada ja seeläbi säilitada ka allee rütmi. Järeldus oli veel, et vähemalt kolm meetrit tuleb kõiki puid tagasi lõigata," rääkis Zimmer.

Zimmer ei nõustu Hanso väitega, et uuringu tulemused ei vasta tõele, sest vaatlusi maapinnalt teostati ka suvel, mitte ainult sügisel.

Siiski on Zimmeri sõnul räägitud tänaseks veel kahe arboristiga, kes oma arvamuse papliallee edasise hoolduse kohta esitavad.

Toimetaja: Priit Luts



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: