Arborist kahtleb Tartu jõeäärsete paplite ulatusliku kärpimise vajaduses ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Tartu linnavalitsus soovib hooldustööde käigus kärpida paplite latvu, arboristi sõnul põhineb linna soov aga valedel analüüsidel ja pole seega põhjendatud.

1930. aastatel Tartusse, Emajõe vasakkaldale istutatud papliallee on Eesti üks unikaalsemaid. Ligikaudu 30 meetri kõrgused paplid vajavad eelmisel aastal läbiviidud alleepuude seisundi hinnangu alusel hooldust.

Hooldusjuhise üks punkt näeb ette kuivanud või hõrenenud paplite latvu tagasi lõigata ligi 10 meetri võrra, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Linna koostatud papliallee hooldusjuhis on murekoha just paplite kõrguste küsimuses tõstatanud, sest arboristi Heiki Hanso sõnul on hooldusjuhis koostatud pealiskaudselt, süvenemata ja valedel alustel.

"Kui hoolduskava koostati oktoobris-novembris, siis ilmselgelt on kõrgetel 30-meetristel puudel ladvalehed juba ammu ära puhutud. Võib-olla alt jalad maas vaadates tundub tõesti, nagu ladvad oleks ära kuivanud. Aga suvel võivad ju kõik Supilinna poolt vaadates tõdeda, et see ei vasta tõele," rääkis Hanso.

Pappel pole Eesti looduse loomulik osa, kuid siiski on Hanso sõnul paplid Emajõe äärsete tingimustega hästi kohanenud.

Üksikute kuivanud okste eemaldamise vastu Hanso pole, kuid kõikide puude vähendamine ühe neljandiku võrra vajab põhjalikumat kaalutlemist ja analüüsi.

Tartu linnavalitsuse arborist, Kaire Zimmer Hanso väidetega ei nõustu. Tema sõnul pole eesmärgiks rikkuda unikaalset alleed vaid vastupidi: tagada puudele paremad toitumistingimused ja turvalisus alleel.

"Tehti uuring ja leiti, et kaheksa puud on sellised, mis tuleks tegelikult maha oma seisundi tõttu võtta. Kaks puud olid sellised kriitilised, et kui võra tugevalt vähendada, siis saab neid tüvesid säilitada ja seeläbi säilitada ka allee rütmi. Järeldus oli veel, et vähemalt kolm meetrit tuleb kõiki puid tagasi lõigata," rääkis Zimmer.

Zimmer ei nõustu Hanso väitega, et uuringu tulemused ei vasta tõele, sest vaatlusi maapinnalt teostati ka suvel, mitte ainult sügisel.

Siiski on Zimmeri sõnul räägitud tänaseks veel kahe arboristiga, kes oma arvamuse papliallee edasise hoolduse kohta esitavad.

Toimetaja: Priit Luts



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: