Arborist kahtleb Tartu jõeäärsete paplite ulatusliku kärpimise vajaduses ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Tartu linnavalitsus soovib hooldustööde käigus kärpida paplite latvu, arboristi sõnul põhineb linna soov aga valedel analüüsidel ja pole seega põhjendatud.

1930. aastatel Tartusse, Emajõe vasakkaldale istutatud papliallee on Eesti üks unikaalsemaid. Ligikaudu 30 meetri kõrgused paplid vajavad eelmisel aastal läbiviidud alleepuude seisundi hinnangu alusel hooldust.

Hooldusjuhise üks punkt näeb ette kuivanud või hõrenenud paplite latvu tagasi lõigata ligi 10 meetri võrra, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Linna koostatud papliallee hooldusjuhis on murekoha just paplite kõrguste küsimuses tõstatanud, sest arboristi Heiki Hanso sõnul on hooldusjuhis koostatud pealiskaudselt, süvenemata ja valedel alustel.

"Kui hoolduskava koostati oktoobris-novembris, siis ilmselgelt on kõrgetel 30-meetristel puudel ladvalehed juba ammu ära puhutud. Võib-olla alt jalad maas vaadates tundub tõesti, nagu ladvad oleks ära kuivanud. Aga suvel võivad ju kõik Supilinna poolt vaadates tõdeda, et see ei vasta tõele," rääkis Hanso.

Pappel pole Eesti looduse loomulik osa, kuid siiski on Hanso sõnul paplid Emajõe äärsete tingimustega hästi kohanenud.

Üksikute kuivanud okste eemaldamise vastu Hanso pole, kuid kõikide puude vähendamine ühe neljandiku võrra vajab põhjalikumat kaalutlemist ja analüüsi.

Tartu linnavalitsuse arborist, Kaire Zimmer Hanso väidetega ei nõustu. Tema sõnul pole eesmärgiks rikkuda unikaalset alleed vaid vastupidi: tagada puudele paremad toitumistingimused ja turvalisus alleel.

"Tehti uuring ja leiti, et kaheksa puud on sellised, mis tuleks tegelikult maha oma seisundi tõttu võtta. Kaks puud olid sellised kriitilised, et kui võra tugevalt vähendada, siis saab neid tüvesid säilitada ja seeläbi säilitada ka allee rütmi. Järeldus oli veel, et vähemalt kolm meetrit tuleb kõiki puid tagasi lõigata," rääkis Zimmer.

Zimmer ei nõustu Hanso väitega, et uuringu tulemused ei vasta tõele, sest vaatlusi maapinnalt teostati ka suvel, mitte ainult sügisel.

Siiski on Zimmeri sõnul räägitud tänaseks veel kahe arboristiga, kes oma arvamuse papliallee edasise hoolduse kohta esitavad.

Toimetaja: Priit Luts



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: