Kaubanduskoda annaks miljoni Eesti majandusse investeerinule elamisloa kvoodiväliselt ({{commentsTotal}})

Mart Nutt ja Mait Palts
Mart Nutt ja Mait Palts Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kaubandus-tööstuskoja arvates võiks tulevikus suurinvestoritel lubada elamisluba taotleda ka siis, kui lubade aastane piirarv on täis.

Koda tegi põhiseaduskomisjonile nimelt ettepaneku arvata tulevikus kolmandatest riikidest pärit suurinvestorid välismaalaste sisserände piirarvust välja, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Välismaalaste seadus näeb ette, et aastas võib Eesti elamisloa saada umbes tuhat väljaspool Euroopa liitu pärit inimest.

Võimalikud on ka erandid - näiteks on väljaspool piirarvu võimalik elamisluba taotleda kolmandatest riikidest pärit õppejõududel ja teadlastel, samuti siia õppima saabunud välismaalastest tudengitel.

Kavandatavate muudatustega lisanduksid nimekireja IKT-sektori töötajad ja iduettevõtjad.

Kaubandus-tööstukoja hinnangul võiksid nimekirjas olla ka suurinvestorid, kes investeerivad Eesti majandusse vähemalt miljon eurot.

"See annaks ühest küljest emotsionaalse kindluse, et juhul kui investor läheb ka aasta lõpus elamisluba taotlema, ei tekiks tehnilist probleemi seetõttu, et kvoot oleks täis," rääkis kaubanduskoja peadirektor Mait Palts.

Koja ettepanekud on saadetud riigikogu põhiseaduskomisjonile. Komisjoni liikme Mart Nuti sõnul ei ole ühtset seisukohta veel kujundatud. Ettepaneku võimalike miinustena näeb ta paari asja.

"See ei mõjuta Eesti migratsioonipoliitikat mitte kuidagi, sest inimeste hulk on päris väike. Pahupool võib olla selles, et kui seda laiendatakse, näiteks suurinvestoritelt ka mingitele teistele gruppidele, tekib küsimus, kas Eesti on riik, mis müüb elamislubasid, või annab neid ikkagi vastavalt vajadusele," kommenteeris Nutt.

Nuti sõnul ei piira elamisloa puudumine kuidagi näiteks Eestisse investeerimist ning selle taotlemine võib olla rohkem seotud huviga tegutseda Euroopa Liidus laiemalt.

Mait Palts arvab hoopis, et elamislubadele kehtestatud piirmäära võiks tulevikus tervikuna kaotada

"Kui meil kehtib üksjagu ka teisi kriteeriumi ja reegleid, millele elamisloa taotleja peab vastama, siis on üldse küsimus, kas numbrilist kvooti on mõistlik seada või mitte," ütles Palts.

Toimetaja: Priit Luts



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: