Kaubanduskoda annaks miljoni Eesti majandusse investeerinule elamisloa kvoodiväliselt ({{commentsTotal}})

Mart Nutt ja Mait Palts
Mart Nutt ja Mait Palts Autor: Postimees/Scanpix

Kaubandus-tööstuskoja arvates võiks tulevikus suurinvestoritel lubada elamisluba taotleda ka siis, kui lubade aastane piirarv on täis.

Koda tegi põhiseaduskomisjonile nimelt ettepaneku arvata tulevikus kolmandatest riikidest pärit suurinvestorid välismaalaste sisserände piirarvust välja, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Välismaalaste seadus näeb ette, et aastas võib Eesti elamisloa saada umbes tuhat väljaspool Euroopa liitu pärit inimest.

Võimalikud on ka erandid - näiteks on väljaspool piirarvu võimalik elamisluba taotleda kolmandatest riikidest pärit õppejõududel ja teadlastel, samuti siia õppima saabunud välismaalastest tudengitel.

Kavandatavate muudatustega lisanduksid nimekireja IKT-sektori töötajad ja iduettevõtjad.

Kaubandus-tööstukoja hinnangul võiksid nimekirjas olla ka suurinvestorid, kes investeerivad Eesti majandusse vähemalt miljon eurot.

"See annaks ühest küljest emotsionaalse kindluse, et juhul kui investor läheb ka aasta lõpus elamisluba taotlema, ei tekiks tehnilist probleemi seetõttu, et kvoot oleks täis," rääkis kaubanduskoja peadirektor Mait Palts.

Koja ettepanekud on saadetud riigikogu põhiseaduskomisjonile. Komisjoni liikme Mart Nuti sõnul ei ole ühtset seisukohta veel kujundatud. Ettepaneku võimalike miinustena näeb ta paari asja.

"See ei mõjuta Eesti migratsioonipoliitikat mitte kuidagi, sest inimeste hulk on päris väike. Pahupool võib olla selles, et kui seda laiendatakse, näiteks suurinvestoritelt ka mingitele teistele gruppidele, tekib küsimus, kas Eesti on riik, mis müüb elamislubasid, või annab neid ikkagi vastavalt vajadusele," kommenteeris Nutt.

Nuti sõnul ei piira elamisloa puudumine kuidagi näiteks Eestisse investeerimist ning selle taotlemine võib olla rohkem seotud huviga tegutseda Euroopa Liidus laiemalt.

Mait Palts arvab hoopis, et elamislubadele kehtestatud piirmäära võiks tulevikus tervikuna kaotada

"Kui meil kehtib üksjagu ka teisi kriteeriumi ja reegleid, millele elamisloa taotleja peab vastama, siis on üldse küsimus, kas numbrilist kvooti on mõistlik seada või mitte," ütles Palts.

Toimetaja: Priit Luts



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.
Pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit

Eesti pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit, millesse panustas intressitulu suurenemine, mida toetas laenuportfelli kasv ja selle keskmise intressimarginaali tõus ning laenuallahindluste vähenemine; negatiivselt mõjutas kasumit puhasteenustasutulu vähenemine ja tulumaksukulu.

"Foorum"."Foorum".
Koalitsioon: Reformierakond on mitu riigieelarvet defitsiiti lasknud

Valitsuspoliitikud Urmas Reinsalu (IRL) ja Jevgeni Ossinovski (SDE) ütlesid ETV saates "Foorum", et Reformierakonna juhitavad valitsused lasid riigieelarve mitu korda defitsiiti. Saates heitis defitsiit valitsusele ette Reformierakondlane Aivar Sõerd.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.