Väljasuremisäärel olevas Palupõhja külas peeti kokkutulekut ({{commentsTotal}})

Tartumaal Puhja vallas Palupõhja külas peeti nädalavahetusel peaaegu välja surnud külade kokkutulekut.

Ehkki Palupõhja külas ja ümberkaudsetes Kaldasaare ja Sookülas elatakse praegu püsivalt vaid kolmes majapidamises, said nädalavahetusel endise Jaago talu õuel kokku ligi 50 külade endist elanikku ja nende järeltulijat, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Miks veel pärast Teist maailmasõda suitsenud 38 korstna asemel tuleb täna kolme küla peale suitsu vaid kolmest, sellele küsimusele nädalavahetusel liialt palju ei mõeldud. Palupõhja, Sooküla ja Kaldasaare ajalugu uurinud Toots Normanni eestvõttel meenutati hoopis seda, kuidas oli elu veel korstende suitsemise ajal.

Palupõhja endine elanik Valdur Kuiv meenutas, et elanikke arv päris sajani ei küündinud. "Aga kui talvel tööd oli, siis vahel oli ka 100 inimest ja rohkem, kui puudetegemise aeg oli."

Kokkutuleku korraldaja Toots Normann, märkis, et piirkonnas elati õlilambi valgel, sest elekter saabus külla alles 1992. aastal.

Millest kokkutulekul veel räägiti, vaata videost.

Toimetaja: Priit Luts



Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: