Maanteeamet otsustas Narva ja Jõhvi osas ümber ({{commentsTotal}})

Maanteeameti büroo.
Maanteeameti büroo. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Maanteeamet otstustas muuta pahameelt tekitanud plaani, mille kohaselt Narva ja Jõhvi inimesed oleks pidanud kahe aasta pärast hakkama sõidueksami sooritamiseks Rakveresse sõitma, kirjutab ajaleht Põhjarannik.

Neljapäeval ja reedel Ida-Virumaal käinud maanteeameti peadirektor Priit Sauk kinnitas ajalehele, et sõidueksami sooritamise võimalus ei kao Eesti ühest suuremast maakonnast, eksamineerijad hakkavad ise Narvas ja Jõhvis käima siis, kui selleks vajadus tekib.

Ida-Viru maavanem Andres Noormägi teatas pärast neljapäeval toimunud kohtumist maanteeameti peadirektoriga, et kaalub võimalust teha majandusministeeriumile ettepanek maanteeameti suhtes järelevalvemenetluse algatamiseks. "Kust sünnivad sellised otsused, mis isegi lasteaialapsele tunduvad imelikud?" küsis Noormägi. "Ma mõtlen siin just Rakvere versus Narva, kui me räägime regionaalkesusest või siis teede renoveerimine kohas, liiklustihedus on kolm korda väiksem."

Veel mõne nädala eest ütles peadirektor Priit Sauk, et ta ei näe ühtegi põhjust, miks amet peaks jätkama sõidueksami sooritamise võimaluse pakkumist Narvas.

"Narvat meil pikkades plaanides ei ole, aga vastavalt kliendi vajadusele suudab maanteeamet oma otsused teha ka täiendavalt, kui selleks on mingi oluline argument. Mina täna selliseid ei näe. Ma ei kujuta ette seda hüppelist vajaduse kasvu seal," ütles Sauk toona ERR-i uudisteportaalile.

Maanteeamet teatas juuli keskel, et alates tuleva aasta jaanuarist väheneb A- ja B-kategooria sõidueksamite toimumiskohtade arv ning neid hakatakse vastu võtma kaheksas linnas. Alates 2018. aastast plaanib amet eksami vastuvõtte kuues linnas: Tallinnas, Rakveres, Pärnus, Tartus, Kärdlas ja Kuressaares.

Toimetaja: Anvar Samost



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: