Kolm elu nõudnud avarii põhjustaja oli kaine, teda ootab ees ilmselt reaalne vangistus ({{commentsTotal}})

Kolme inimese surmaga lõppenud avariis purunenud BMW.
Kolme inimese surmaga lõppenud avariis purunenud BMW. Autor/allikas: Politsei

Prokuratuur kinnitas, et laupäeva hilisõhtul Tallinna-Narva maanteel toimunud ja kokku kolm inimelu nõudnud avarii põhjustanud juht oli õnnetuse toimumise ajal kaine.

"Liiklusõnnetuse põhjustanud autojuht oli kaine. Kohapeal kontrolliti 27-aastase BMW juhi joobeastet indikaatorvahendiga, mis andis negatiivse näidu," rääkis Viru ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maarja Talts ERR-i raadiouudistele.

Prokurör märkis, et varasemalt on meest karistatud nii kriminaal- kui ka väärteo korras. Viimati karistati teda väärteo korras liiklusnõuete rikkumise eest, millega tekitati liiklusoht.

Praegu kohtueelne menetlus jätkub, kogutakse tõendeid. "Kui see saab läbi, siis otsustab prokuratuur, kas esitada talle süüdistus või mitte. Taolise kuriteo eest näeb karistusseadustik ette 3-12 aastase vangistuse," rääkis prokurör.

Õnnetus toimus laupäeva hilisõhtul Tallinna-Narva maantee 125. kilomeetril, kui BMW juht kaotas tanklast välja sõites ja parempööret sooritades oma sõiduauto üle kontrolli ning libises auto tagaosaga vastassuunavööndisse.

Narvast Tallinna suunas liikunud liinibussi roolis olnud 40-aastasel naisel ei õnnestunud paraku kokkupõrget vältida.

Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkusid sündmuskohal kaasreisijatena viibinud 20-aastane naine ja 21-aastane mees. Järgmise päeva ehk pühapäeva hommikul suri haiglas kolmaski kaasreisija, 21-aastane naine.

 

Toimetaja: Priit Luts



Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: