Meediamonitooring: presidendikampaanias tõusid esile Kaljurand ja Kallas ({{commentsTotal}})

Marina Kaljurand ja Siim Kallas.
Marina Kaljurand ja Siim Kallas. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Balti Meediamonitooringu Grupi (BMMG) koostatud presidendikandidaatide meedias mainimiste uuringust selgub, et juulis olid huviorbiidis teistest ülekaalukalt enam Siim Kallas ja Marina Kaljurand ning Edgar Savisaarest ilmus veel vähem kajastusi kui EKRE esimehest Mart Helmest.

Kallase ja Kaljuranna esiletõus on tingitud Kaljuranna 20. juulil „Aktuaalses kaameras” tehtud avaldusest, milles ta teatas, et loobub riigikogus Kallase vastu kandideerimast.

Üldiselt rauges juulis ajakirjanduse huvi võrreldes juunikuuga veelgi, kuigi Kaljuranna avaldus tekitas ajutist elevust. Reformierakonna juhatus koguneb oma presidendikandidaadi valimiseks kolmapäeval.

ERR-i palvel valminud uuringus torkab silma ka Savisaare taandumine meediakajastustest ja Keskerakonna ametliku kandidaadi Mailis Repsi esiletõus. Vapralt on pildil püsinud ka Reformierakonna kolmas kandidaat Urmas Paet.

Samuti on meedia kaotanud suurema huvi IRL-i soosiku Allar Jõksi vastu.



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: