Tänavu tuleb hea õuna-aasta, köögivili jätab soovida ({{commentsTotal}})

Küüslauk jääb tänavu kiduraks.
Küüslauk jääb tänavu kiduraks. Autor/allikas: Merilin Pärli/ERR

Ehkki põllumehed tõdevad, et ennustamine on tänamatu töö, on siiski juba ette näha iseäranis head õuna-aastat ning heal juhul keskpärast köögiviljasaaki. Saagikus ja selle kvaliteet saavad lõplikult selgeks koristamise ajal.

Koristus on esimestel põldudel juba alanud, senine tulemus näitab keskpärast saaki.

"Möödunud talve külmad tegid oma töö, põllud jäid hõredaks ja saagid kesiseks," tõdeb taimekasvatuse instituudi direktor Mati Koppel ERR.ee-le. "Palju sõltub ka edaspidisest ilmast, siiani pole see viljakasvatajat soosinud."

Koppeli sõnul on viletsam aasta just taliviljale, kuivõrd jaanuarikuisele sulale järgnes käre külm, mis saagikust kahjustas. Suvivilja seis on tema hinnangul parem.

"Teravilja saak on üks asi, teine asi on teravilja kvaliteet," rõhutab Koppel. "Põllumehed on mures, et kui suve esimene pool oli kuiv ja teine pool vihmane, siis on vili hakanud nüüd äkki võrsuma, mistõttu koristus läheb keerulisemaks ja kvaliteet on madalam," selgitab Koppel.

Köögivili ebaühtlane

Kuivõrd kaks eelnevat aastat olid teraviljakasvatajatele rekordaastad ning ka saagi kvaliteediga võis rahule jääda, siis sel aastal on nendega võrreldes oluline tagasilangus.

Köögiviljade ja kartuli saagikus peaks aga tulema korralikul keskmisel tasemel, sest kasvuks vajalikku niiskust ja vett on tänavu küllaga jagunud. Kuivõrd aga enamiku põllukultuuride saagikoristus seisab alles ees, võivad lähinädalate ilmad tulemust veel üksjagu mõjutada. Näiteks põldhernes, mis on siiani hästi kasvanud, vajab koristamiseks kuiva ilma, kuid prognoosid räägivad jätkuvast vihmast.

Harjumaal 180 hektaril köögivilja ja teravilja kasvatava ning mahlu, smuutisid ja köögiviljasuppe tootva Kadarbiku talu juht Veiko Pak on saagikuse osas optimistlik, kuid ennustada suurt ei taha.

"Kaks kuud on veel minna - lootus on olemas, et peaks plaanipäraselt minema," arvab Pak. "Peaasi, et mingit suurt vihmasadu või rahet ei tule. Vilja puhul on keerulisem, kui nüüd sadama hakkab, nagu prognoos lubab," tõdeb Pak.

Lisaks levinumatele köögiviljadele võrsub Kadarbiku talu maadel Saue vallas ka nisu ja oder.

Mahetalunik, talupidajate keskliidu juhatuse liige Tiia Klein, kes peab Viljandimaal Tarvastu Saariku talu, peab tänavust köögiviljade saagikust väga ebaühtlaseks - kuna vihma hakkas rohkem tulema alles juulis, tulid taimed hilja üles, mistõttu kujuneb ka saagikus möödunud aastast pigem väiksemaks.

Küüslaugu saak jääb aga tänavu kesiseks nii tal kui ka paljudel teistel põllumeestel.

"Küüslauk on üle aegade kehv," tõdeb Klein, kinnitades, et see on tänavu kõikjal vilets, sest kannatas pikalt kuiva käes ega kasvanud õigel ajal.

Ka ebastabiilsete ilmadega talv tegi küüslaugule kurja. Seevastu sibulaga võib enam-vähem rahule jääda.

Õunapuud on lookas

Küll aga kiidab Tarvastu Saariku talu perenaine Klein suurepärast õuna-aastat.

"Õunasaak on väga-väga hea sel aastal, lausa ülisuur. Kvaliteeti veel ei tea, aga saak on üle aegade suurim," rõõmustab Klein.

Taimekasvatuse instituudi direktor Mati Koppel kinnitab, et tulemas on väga hea õuna-aasta. Sellele viitavad ka hobiaednike ubinatest pungil puud.



Segased ajad Saksamaal
uudised
uudised
Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: