Tänavu tuleb hea õuna-aasta, köögivili jätab soovida ({{commentsTotal}})

Küüslauk jääb tänavu kiduraks.
Küüslauk jääb tänavu kiduraks. Autor/allikas: Merilin Pärli/ERR

Ehkki põllumehed tõdevad, et ennustamine on tänamatu töö, on siiski juba ette näha iseäranis head õuna-aastat ning heal juhul keskpärast köögiviljasaaki. Saagikus ja selle kvaliteet saavad lõplikult selgeks koristamise ajal.

Koristus on esimestel põldudel juba alanud, senine tulemus näitab keskpärast saaki.

"Möödunud talve külmad tegid oma töö, põllud jäid hõredaks ja saagid kesiseks," tõdeb taimekasvatuse instituudi direktor Mati Koppel ERR.ee-le. "Palju sõltub ka edaspidisest ilmast, siiani pole see viljakasvatajat soosinud."

Koppeli sõnul on viletsam aasta just taliviljale, kuivõrd jaanuarikuisele sulale järgnes käre külm, mis saagikust kahjustas. Suvivilja seis on tema hinnangul parem.

"Teravilja saak on üks asi, teine asi on teravilja kvaliteet," rõhutab Koppel. "Põllumehed on mures, et kui suve esimene pool oli kuiv ja teine pool vihmane, siis on vili hakanud nüüd äkki võrsuma, mistõttu koristus läheb keerulisemaks ja kvaliteet on madalam," selgitab Koppel.

Köögivili ebaühtlane

Kuivõrd kaks eelnevat aastat olid teraviljakasvatajatele rekordaastad ning ka saagi kvaliteediga võis rahule jääda, siis sel aastal on nendega võrreldes oluline tagasilangus.

Köögiviljade ja kartuli saagikus peaks aga tulema korralikul keskmisel tasemel, sest kasvuks vajalikku niiskust ja vett on tänavu küllaga jagunud. Kuivõrd aga enamiku põllukultuuride saagikoristus seisab alles ees, võivad lähinädalate ilmad tulemust veel üksjagu mõjutada. Näiteks põldhernes, mis on siiani hästi kasvanud, vajab koristamiseks kuiva ilma, kuid prognoosid räägivad jätkuvast vihmast.

Harjumaal 180 hektaril köögivilja ja teravilja kasvatava ning mahlu, smuutisid ja köögiviljasuppe tootva Kadarbiku talu juht Veiko Pak on saagikuse osas optimistlik, kuid ennustada suurt ei taha.

"Kaks kuud on veel minna - lootus on olemas, et peaks plaanipäraselt minema," arvab Pak. "Peaasi, et mingit suurt vihmasadu või rahet ei tule. Vilja puhul on keerulisem, kui nüüd sadama hakkab, nagu prognoos lubab," tõdeb Pak.

Lisaks levinumatele köögiviljadele võrsub Kadarbiku talu maadel Saue vallas ka nisu ja oder.

Mahetalunik, talupidajate keskliidu juhatuse liige Tiia Klein, kes peab Viljandimaal Tarvastu Saariku talu, peab tänavust köögiviljade saagikust väga ebaühtlaseks - kuna vihma hakkas rohkem tulema alles juulis, tulid taimed hilja üles, mistõttu kujuneb ka saagikus möödunud aastast pigem väiksemaks.

Küüslaugu saak jääb aga tänavu kesiseks nii tal kui ka paljudel teistel põllumeestel.

"Küüslauk on üle aegade kehv," tõdeb Klein, kinnitades, et see on tänavu kõikjal vilets, sest kannatas pikalt kuiva käes ega kasvanud õigel ajal.

Ka ebastabiilsete ilmadega talv tegi küüslaugule kurja. Seevastu sibulaga võib enam-vähem rahule jääda.

Õunapuud on lookas

Küll aga kiidab Tarvastu Saariku talu perenaine Klein suurepärast õuna-aastat.

"Õunasaak on väga-väga hea sel aastal, lausa ülisuur. Kvaliteeti veel ei tea, aga saak on üle aegade suurim," rõõmustab Klein.

Taimekasvatuse instituudi direktor Mati Koppel kinnitab, et tulemas on väga hea õuna-aasta. Sellele viitavad ka hobiaednike ubinatest pungil puud.



"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

ALGAB FOLK
A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.
Kairi Leivo soovitused Viljandi folgiks

Täna saab alguse Viljandi pärimusmuusika festival. Äsja raamatu "Viljandi pärimusmuusika festivali lood" ilmutanud ning tänavu folgil õppepealiku rolli täitev Kairi Leivo andis festivaliks omapoolseid soovitusi.

uudised
Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).
Prantsusmaa loob Liibüasse asüülitaotlejate keskused

Prantsusmaa rajab "sel suvel" Aafrika põhjarannikul Liibüas menetluskeskused asüülitaotlejatele, kes kavatsevad minna üle Vahemere Euroopasse, teatas Prantsuse president neljapäeval.

HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.
Lõuna-Aafrika poiss seljatas HIV-i, Eesti teadlased kahtlevad

Teateid selle kohta, et imikute varane antiretroviiruse ravi võib aastateks edasi lükata HI-viiruse paljunemist kehas, on tulnud viimase kaheksa aasta jooksul paaril korral. Rahvusvahelisel AIDS-i Ühingu aastakonverentsil esitleti nüüdseks kolmandat sellise ravi juhtumit. Eesti teadlased on selle leiu suhtes skeptilised ning usuvad jätkuvalt, et HIV-i ei ole maailmas veel keegi päriselt seljatanud.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.

Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.