Vestlusring: Eestis kiputakse kannatliku arutlemise asemel võitlevalt väitlema ({{commentsTotal}})

{{1470050348000 | amCalendar}}

Eestis napib kuulamisoskust, kannatlikkust ja viitsimist teemadesse süüvida ning arutlemise asemel kukutakse pigem väitlema, leidsid arutluskultuuri lahanud vestlusringis osalejad. Arvamusfestivali, metsaülikooli ja ERRi koostöös korraldatud vestlusringis osalesid Ott Karulin, Triin Käpp, Kristi Liiva ja Rein Taagepera.

”On kaks erinevat stiili – arutelu ja väitlus. Arutelu nõuab just nimelt ärakuulamist ja teise poolega kaasamõtlemist, aga ametlikus väitlusprotsessis ei tohi kunagi möönda, et teisel on õigus,” tõdes Tartu ülikooli emeriitprofessor, politoloog Rein Taagepera.

Taagepera väldib enda sõnul igasuguseid väitlusi. ”Küsimus on selles, kas eesmärk on tõele lähemale jõudmine või teise poole võitmine. Kui arutelusse suhtutakse kui jalgpalli, kus üks pool peab ilmtingimata võitma, siis see mind enam ei huvita.”

Arutluskultuuri eest juba aastaid Eestis seisnud metsaülikooli juhataja Triin Käpp möönis samuti, et Eestis jääb puudu just nimelt kuulamiskultuurist. Ajalehe Sirp peatoimetaja ja tänavuse arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulin märkis, et siinkohal on oma osa ka niinimetatud sportlikul väitlusel, mis kultiveerib võitluslikku väitlust kannatliku arutelu asemel.

”Arutelu eeldus on teatav kannatlikkus ning tõsiasi, et arutleja ei tohi olla laisk – tuleb ära teha eeltöö ning selgeks saada, millised on faktid ja mis on väljamõeldis,” tõdes Karulin.

Ka suhtlus võiks olla vägivallast vaba

Osalejate hinnangul on üks parema arutluskultuuri eeldustest, et arutlustes osalejad tunnevad ennast oma arvamusavaldustega turvaliselt. Asi ei olegi niisiis selles, kes mida ütleb, vaid kuidas öeldakse – kui ärapanemise asemel on ärakuulamine (mis ei tähenda jällegi, et kaasarutlejaga peab nõustuma), ollakse juba päris kaugele jõudnud.

Oluline küsimus on, kus selliseid turvalisi aruteluruume meie ühiskonnas võiks olla. Meedia ei saa Ott Karulini hinnangul turvaline aruteluruum olla, seda takistavad meedia äri- ja muud huvid.

”Riigikogu peaks oleme meie parimate esindajate intellektuaalse tulevärgi koht, aga paraku pole seda ka seal. Kui aga inimestel pole head arutluskultuuri kusagil praktiseerida, siis on palju tahta, et kahepäevane arvamusfestival või neljapäevane metsaülikool midagi ära teeks,” nentis Karulin.

Arvamusfestivali ellukutsuja Kristi Liiva sõnul saab hea arutluskultuur alguse laiemast – suhtlemiskultuurist. ”Sellega, kuidas ma iga päev suhtlen oma kodus, töökollektiivis jne, loongi ma kultuuri. Lahendus on selles, et olla võimalikult palju… ütleme, et vägivallast vaba. Püüda suhtuda sellesse, mis meie ümber on, lahkusega.”

Elukogemusega kaob iroonia- ja sarkasmiiha

Rein Taagepera lisas, et ainuke inimene, keda me tõesti muuta suudame, on see, kes meile peeglist vastu vaatab. Ta tõi näiteks iroonia ja sarkasmi, mida nii mõnigi intellektuaalsuse poole püüdlev inimene au sees hoiab.

”Mul oli seda endal ka noorena väga palju, see tundus intelligentsi näitamisena. Aga enam üldse ei tundu. Tegelikult nõuab enamus irooniat ja sarkasmi üsna vähe leidlikkust,” märkis emeriitprofessor.

Lisaks tasuks Taagepera sõnul mõelda sellele, kuidas teadlikult vältida olukordi, kus vestluskaaslane surutakse vastuseisule.

”Uuringud osutavad, et Eestis on võrreldes Rootsiga näiteks väga palju keelukultuuri – ära tee, ära puutu jne. Kui seda kas või lapsele väljendada, siis on tal lõpuks kaks valikut: ta kas teeb, nagu öeldud – ja siis on käskija peale jäänud –, või väljendab ta oma isiksust ja ainuke viis seda teha on selles olukorras käsule või keelule vastu astumine.”

”Meil võiks sellist köieveo mentaliteeti vähem olla,” lisas Taagepera.



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: