Indiasse sõitnud asekantsler loodab laevakaitsjate protsessi kiirendada ({{commentsTotal}})

{{1470054801000 | amCalendar}}

India välisministeerium lubab igati kiirendada nii Eesti laevakaitsjate apellatsioonimenetlust kui ka karistatud isikute üleandmislepingu allakirjastamist. Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Annely Kolk külastas Eesti laevakaitsjaid Chennai vanglas. 

Arutati kohtumenetluse käiku, olmeküsimusi ning karistatud isikute üleandmise lepinguga seonduvat. Eesti laevakaitsjad vahistati kolm aastat tagasi. Tänavu jaanuaris mõisteti nad ebaseadusliku relvade omamise ja puuduliku dokumentatsiooni tõttu viieks aastaks vangi. Mehed kaebasid otsuse edasi ning ootavad praegu järgmist kohtuistungit - millal see toimub, ei ole tänase päeva seisuga teada. Teise astme kohtu otsusest sõltub, kas karistatud isikute üleandmise lepingut rakendatakse või mitte.

"Kuna nad juba on edasi kaevanud, siis tuleks teise astme otsus ära oodata ja ma arvan, et laevakaitsjad ise soovivad ka selle ära oodata. Eks selle tulemustest siis sõltub see, kuidas me saaks nad tuua kodumaale karistust kandma," selgitas välisministeeriumi asekantsler Annely Kolk. "Kõige lihtsam oleks pääseda, kui apellatsioonimenetlus toimuks ära ja teise astme kohus mõistaks nad õigeks, ja nad jalutaksid sealt ära vabade meestena. Sellega tegeleb advokaat, sellesse Eesti riik sekkuda ei saa."

India ametniku sõnul võib kooskõlastusprotsess kauem aega nõuda

Kohtumisel India välisministeeriumi konsulaarasjade asekantsleri Dnyaneshwar Mulayga rõhutas Kolk Indias vanglas viibivate Eesti laevakaitsjate kaasuse olulisust Eestile.

“Eesti kodanikega toimuv Indias on Eesti valitsuse suure tähelepanu all ning ootame, et kohtupidamine edeneks viivitusteta,” rõhutas Kolk.

Mulay kinnitas, et India mõistab Eesti muret ning lubas ka välisministeeriumi poolt Eesti valitsuse ootused Tamil Nadu osariigi ametivõimudele edastada.

Kohtumisel India välisministeeriumi majandusala asekantsleriga poliitikaküsimuste asekantsleri ülesannetes Amar Sinhaga kinnitas Annely Kolk veel kord, et Eesti on valmis karistatud isikute üleandmise lepingu esimesel võimalusel allkirjastama ning tal on valitsuselt ka vastav volitus.

Sinha märkis, et ka India on valmis lepinguga edasi minema, kuid selgitas, et kooskõlastusprotsess võib Indias kauem aega nõuda. India välisministeeriumi toetus on Sinha sõnul lepingu allkirjastamiseks olemas.

Samuti on Kolgil sel nädalal plaanis kohtumised Tamil Nadu osariigi ametivõimude ning Ühendkuningriigi peakonsuliga Chennais.

Järgmisel nädalal kohtub Annely Kolk karistatud isikute lepingu osas ka India siseministeeriumi esindajatega. Siseministeerium on Indias antud lepingu eest vastutav asutus.



UUDISED
Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: