Indiasse sõitnud asekantsler loodab laevakaitsjate protsessi kiirendada ({{commentsTotal}})

{{1470054801000 | amCalendar}}

India välisministeerium lubab igati kiirendada nii Eesti laevakaitsjate apellatsioonimenetlust kui ka karistatud isikute üleandmislepingu allakirjastamist. Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Annely Kolk külastas Eesti laevakaitsjaid Chennai vanglas. 

Arutati kohtumenetluse käiku, olmeküsimusi ning karistatud isikute üleandmise lepinguga seonduvat. Eesti laevakaitsjad vahistati kolm aastat tagasi. Tänavu jaanuaris mõisteti nad ebaseadusliku relvade omamise ja puuduliku dokumentatsiooni tõttu viieks aastaks vangi. Mehed kaebasid otsuse edasi ning ootavad praegu järgmist kohtuistungit - millal see toimub, ei ole tänase päeva seisuga teada. Teise astme kohtu otsusest sõltub, kas karistatud isikute üleandmise lepingut rakendatakse või mitte.

"Kuna nad juba on edasi kaevanud, siis tuleks teise astme otsus ära oodata ja ma arvan, et laevakaitsjad ise soovivad ka selle ära oodata. Eks selle tulemustest siis sõltub see, kuidas me saaks nad tuua kodumaale karistust kandma," selgitas välisministeeriumi asekantsler Annely Kolk. "Kõige lihtsam oleks pääseda, kui apellatsioonimenetlus toimuks ära ja teise astme kohus mõistaks nad õigeks, ja nad jalutaksid sealt ära vabade meestena. Sellega tegeleb advokaat, sellesse Eesti riik sekkuda ei saa."

India ametniku sõnul võib kooskõlastusprotsess kauem aega nõuda

Kohtumisel India välisministeeriumi konsulaarasjade asekantsleri Dnyaneshwar Mulayga rõhutas Kolk Indias vanglas viibivate Eesti laevakaitsjate kaasuse olulisust Eestile.

“Eesti kodanikega toimuv Indias on Eesti valitsuse suure tähelepanu all ning ootame, et kohtupidamine edeneks viivitusteta,” rõhutas Kolk.

Mulay kinnitas, et India mõistab Eesti muret ning lubas ka välisministeeriumi poolt Eesti valitsuse ootused Tamil Nadu osariigi ametivõimudele edastada.

Kohtumisel India välisministeeriumi majandusala asekantsleriga poliitikaküsimuste asekantsleri ülesannetes Amar Sinhaga kinnitas Annely Kolk veel kord, et Eesti on valmis karistatud isikute üleandmise lepingu esimesel võimalusel allkirjastama ning tal on valitsuselt ka vastav volitus.

Sinha märkis, et ka India on valmis lepinguga edasi minema, kuid selgitas, et kooskõlastusprotsess võib Indias kauem aega nõuda. India välisministeeriumi toetus on Sinha sõnul lepingu allkirjastamiseks olemas.

Samuti on Kolgil sel nädalal plaanis kohtumised Tamil Nadu osariigi ametivõimude ning Ühendkuningriigi peakonsuliga Chennais.

Järgmisel nädalal kohtub Annely Kolk karistatud isikute lepingu osas ka India siseministeeriumi esindajatega. Siseministeerium on Indias antud lepingu eest vastutav asutus.



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema