Kõrgemat sõjakooli asus juhtima major Erkki Roosnurm ({{commentsTotal}})

Tseremoonia kõrgema sõjakooli ees.
Tseremoonia kõrgema sõjakooli ees. Autor/allikas: mil.ee

Täna andis major Tarmo Luhaäär kaitseväe ühendatud õppeasutuste ees aset leidnud tseremoonial kõrgema sõjakooli juhtimise üle major Erkki Roosnurmele.

"Minu tahe on jätkata kõrgemas sõjakoolis seni tehtud tööd ning hoida ja arendada neid põhimõtteid ja traditsioone, mis aitavad nii kaitseväe kui ka ühiskonna jaoks ette valmistada väärikaid ja professionaalseid ohvitsere," ütles major Roosnurm.

Major Erkki Roosnurm on õppinud aastatel 1997-1998 riigikaitseakadeemias, aastatel 1998-2003 omandas ta KVÜÕA kõrgemas sõjakoolis ohvitserihariduse ning aastatel 2007-2009 läbis keskastme kursuse.

Major Roosnurm on teeninud aastatel 2005-2007 kaitseväe juhataja käsundusohvitserina, aastal 2011 võttis ta sideohvitserina osa rahvusvahelisest sõjalisest operatsioonist Afganistanis. Aastatel 2009-2010 teenis major Roosnurm Kirde kaitseringkonna Viru jalaväepataljonis erinevatel staabiohvitseri ametikohtadel ning aastatel 2011-2015 Viru jalaväepataljoni staabiülemana.

Enne kõrgema sõjakooli ülema ametikohale asumist õppis major Roosnurm Ühendkuningriigis vanemstaabiohvitseri kursusel.

Major Luhaäär jätkab pärast ameti üle andmist õpinguid vanemstaabiohvitseri kursusel Saksamaal.

Toimetaja: Laur Viirand



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: