Kõrgemat sõjakooli asus juhtima major Erkki Roosnurm ({{commentsTotal}})

Tseremoonia kõrgema sõjakooli ees.
Tseremoonia kõrgema sõjakooli ees. Autor/allikas: mil.ee

Täna andis major Tarmo Luhaäär kaitseväe ühendatud õppeasutuste ees aset leidnud tseremoonial kõrgema sõjakooli juhtimise üle major Erkki Roosnurmele.

"Minu tahe on jätkata kõrgemas sõjakoolis seni tehtud tööd ning hoida ja arendada neid põhimõtteid ja traditsioone, mis aitavad nii kaitseväe kui ka ühiskonna jaoks ette valmistada väärikaid ja professionaalseid ohvitsere," ütles major Roosnurm.

Major Erkki Roosnurm on õppinud aastatel 1997-1998 riigikaitseakadeemias, aastatel 1998-2003 omandas ta KVÜÕA kõrgemas sõjakoolis ohvitserihariduse ning aastatel 2007-2009 läbis keskastme kursuse.

Major Roosnurm on teeninud aastatel 2005-2007 kaitseväe juhataja käsundusohvitserina, aastal 2011 võttis ta sideohvitserina osa rahvusvahelisest sõjalisest operatsioonist Afganistanis. Aastatel 2009-2010 teenis major Roosnurm Kirde kaitseringkonna Viru jalaväepataljonis erinevatel staabiohvitseri ametikohtadel ning aastatel 2011-2015 Viru jalaväepataljoni staabiülemana.

Enne kõrgema sõjakooli ülema ametikohale asumist õppis major Roosnurm Ühendkuningriigis vanemstaabiohvitseri kursusel.

Major Luhaäär jätkab pärast ameti üle andmist õpinguid vanemstaabiohvitseri kursusel Saksamaal.

Toimetaja: Laur Viirand



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: