Tänavu tohib küttida mullusest viis karu enam ({{commentsTotal}})

Noor karu piidleb vana männi otsast kahepaiksete uurijat Elin Soometsa
Noor karu piidleb vana männi otsast kahepaiksete uurijat Elin Soometsa Autor/allikas: Elin Soomets

Keskkonnaamet lubab täna algaval karujahi hooajal küttida kuni 56 pruunkaru, mis on viis isendit enam kui möödunud aastal.

Pruunkaru on kaitsealune liik, mistõttu jaht on lubatud vaid karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjude vältimise eesmärgil.

Pruunkaru küttimismahu otsustamisel arvestatakse karu asustustihedust, juurdekasvunäitajaid, arvukuse muutust viimase nelja aasta jooksul, eelnevate aastate küttimisstruktuuri ning 2015. ja 2016. aasta kahjustuste paiknemist ja ulatust. Karu üldarvukus Eestis on 2015. aasta sügisese seisuga hinnanguliselt ligi 700 isendit.

Karu käekäigu üheks indikaatoriks on samavanuste poegadega pesakondade arv. 2015. aastal registreeriti Eestis kokku 63 sellist pesakonda. See on küll mõnevõrra väiksem kui aasta varem, kuid pikemas perspektiivis näitab number jätkuvat kasvutrendi.

Lisaks suurenenud siginud emasloomade arvule paistavad viimased kaks aastat silma ka kõrge pesakonna keskmise suurusega. Kahe viimase aasta keskmine pesakonna suurus oli 2,34. Sama number varasema perioodi kohta oli 2,1. Siginud ehk poegadega emakaru küttimine on jahieeskirja järgi keelatud.

„Neid andmeid kokku võttes võib kindlalt väita, et meie karupopulatsioon on heas seisundis ning eeskujuks kogu ülejäänud Euroopale. Paraku kaasneb karude arvukuse tõusuga ka nende poolt tekitatud kahjustuste hulk. Eelkõige on kannatajaks mesinikud, aga ka loomapidajad,“ rääkis keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

2016. aastal jooksul lõhkusid karud Eestis 31 mesitaru, hävitades 72 mesilasperet. Lisaks on karu murdnud vähemalt neli karilooma tänavu kevadel Rapla maakonnas. Kahju põhjustanud nuhtlusisendi küttimiseks väljastas keskkonnaamet suve alguses eriloa. Karu nähti küll korduvalt, kuid loom jäi küttide poolt tabamata.

Toimetaja: Priit Luts



Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: