Kaup keelatud andmetega: tasuta teenuse nimel jagatakse sõprade telefoninumbreid ({{commentsTotal}})

Tasuta näohoolduse saamiseks sõpraede telefoninumbreid küsiv kaupmees neid andmeid tegelikult kasutada ei tohi.
Tasuta näohoolduse saamiseks sõpraede telefoninumbreid küsiv kaupmees neid andmeid tegelikult kasutada ei tohi. Autor/allikas: AP/Scanpix

Mitmed kaupmehed kasutavad andmebaasi kasvatamiseks tasuta teenuse pakkumist, mille eelduseks on sõprade "soovitamine" ehk uute kontaktide andmine. Tegemist on ebaseadusliku võttega, sest keegi teine ei saa anda inimese eest tema nõusolekut ta andmete töötlemiseks. Sedasi teevad omakasust ajendatud inimesed oma sõprade-sugulaste telefoninumbreid kaupmehele jagades neile karuteene, mis pealegi on ebaseaduslik.

Mitmed naised on saanud viimasel ajal telefonikõnesid ühelt kosmeetikasalongilt, millelt helistaja teatab mesihäälel, et pakutakse tasuta näohooldust, sest keegi sõber, kes sama teenust on saanud, on andnud selle telefoninumbri. Üksiti küsib salongist helistaja inimese vanust. Selline isikuandmete kasutamine müügitööks on aga keelatud.

"Igasugune isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes inimese enda eelneval nõusolekul. See tähendab, et kellegi teise eest ei saa anda nõusolekut tema andmete kasutamiseks," selgitas andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Maire Iro ERR.ee-le.

Inimesel, kelle kontaktandmed on vastu tema enda tahtmist mõnda sellisesse andmebaasi sattunud, on Iro kinnitusel õigus nõuda kogutud andmete kustutamist ning kui inimene nõuab, et tema andmed kustutataks, peab andmetöötleja seda viivitamatult ka tegema. Uuesti võib selle inimese andmeid koguma ja kasutama asuda ainult juhul, kui inimene ise selleks soovi avaldab ja vabatahtliku nõusoleku annab.

Ka juhul, kui klient on oma nõusoleku andmete kasutamiseks ja müügipakkumiste tegemiseks andnud, võib ta selle igal ajal tagasi võtta ja keelata oma andmeid nõusoleku tagasivõtmise hetkest edaspidi kasutada.

Seega sõltumata sellest, kas andmed on antud vabatahtlikult või on need kaupmehe kätte sattunud vastu inimese enda tahet, on alati õigus nõuda oma andmete edasine kasutamine. Müügiesindaja jutt, et temal pole õigust inimese telefoninumbrit andmebaasist ära kustutada, ei päde. Nõusolekut peab saama igal hetkel tagasi võtta.

Kliendikirjadest peab saama loobuda

Nii näiteks peab olema võimalik taganeda nõusolekust saada elektroonseid kliendikirju, seejuures tohib neid üldse saatma hakata alles siis, kui inimene on andnud nende saatmiseks eelneva nõusoleku.

Kui kaupleja soovib inimesele saata oma koostööpartnerite ja tütarettevõtete pakkumisi, siis tuleb kõik need ettevõtted inimeselt nõusoleku võtmisel üles lugeda või viidata, kus on võimalik partnerite nimekirjaga tutvuda, kelle pakkumisi inimesele saadetakse.

Kui inimene on aga sattunud mõnda andmebaasi oma tahte vastaselt, soovitab andmekaitse inspektsioon esmalt pöörduda ettevõtte enese poole oma andmete eemaldamiseks. Kui sel moel ei jõuta lahenduseni, tuleks juba pöörduda otse inspektsiooni.

Inimene saab ka ise palju ära teha, et vältida soovimatuid pakkumisi. Alustuseks tuleks kriitiliselt jälgida, milliseid kontaktandmeid ja kuhu endast maha jäetakse. Avaldades oma kontaktandmeid internetis, tuleb arvestada, et igaühel on nendele juurdepääs ja nn spämmirobotitel on kerge selliseid kontaktandmeid spämmisaajate nimistutesse koguda. Seetõttu soovitab andmekaitse inspektsioon oma kontaktandmeid avalikes kohtades mitte avaldada ja kasutada võimalusel oma pärisnime asemel pseudonüümi, mis aga ei tähenda oma sõbra või tuttava andmete avaldamist enda andmete asemel.

Kaupleja kutsub end koju sisse ja keeldub ostuta lahkumast

Samamoodi on levinud ka tasuta diivani või vaiba puhastamise pakkumine tingimusel, et pärast tuleb jätta sõprade-sugulaste kontaktnumbrid, kellele hiljem sama teenust pakutakse. Tasuta puhastusteenuse pakkumise eesmärgiks on kalli tolmuimeja müük. Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski-Toomiku sõnul on neile tulnud sellega seoses kaebusi, kus tasuta müügiesitluse tegija keeldub inimese kodunt ilma ostu tegemata lahkumast.

Samuti on tarbijakaitseametisse kaevatud teise koduukselt müüva ettevõtte peale, kes kasutab ära just vanemaealisi inimesi, manipuleerides neid ostma. Müügiinimesed on läinud lausa nii kaugele, et pakkunud sularaha kodus mitte hoidvale inimesele abi pangaautomaadi või -kontori juurde minemisel.

Selline tegevus liigitub keelatud kauplemisvõtete alla, mis Euroopa Liidus on keelatud. Sellegipoolest sai ameti tänavu esimesel poolaastal üksnes toidulisandite, käsimüügiravimite, kodumasinate ja kosmeetika müügi ja teenuste peale 267 kaebust.

Keda müüjad ebaseaduslike võtetega - kas agressiivse müügi või isikuandmete väärkasutusega - kimbutama kipuvad, nende kohta tasub küsida täpsed andmed ning esitada kaebus vastavalt kas andmekaitse inspektsiooni või tarbijakaitseametisse - sõltuvalt, mille vastu on eksitud.



Ott TänakOtt Tänak
Tänak läheneb Sordole, soomlastel kolmikjuhtimine

Autoralli MM-sarja üheksandal etapil on reedel kavas 12 kiiruskatset. Ralli avakatse võitnud Ott Tänak ja Martin Järveoja (Ford) alustasid päeva liidritena. Päeva viimast ehk 13. kiiruskatset näeb ERR-i spordiportaalis otsepildis, ülekanne algab kell 20.30.

Uuendatud: 15:27 
Hando Sutter ja Andri AvilaHando Sutter ja Andri Avila
Eesti Energia käive kasvas II kvartalis 19%, kasum oli 13 miljonit

Energiaettevõtte teenis teise kvartaliga 13 miljonit eurot puhaskasumit ning esimese poole aastaga kokku 61 miljonit eurot.

Viljandi TulevikViljandi Tulevik

OTSE 19.30: Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.
Macron ei taha enam näha tänavatel elavaid migrante

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas neljapäeval, et tal on kavas drastiliselt lühendada varjupaigataotluste ja migrantidega seotud muude dokumentide menetlemise aga. Samuti lubas ta, et aasta lõpuks ei soovi ta näha ühtegi migranti, kes kuskil tänaval või metsas elab.

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
uudised
"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.
Sissevaade | Kes on Eestit väisav USA asepresident Mike Pence?

Ta on raadiosaate juht, Iiri immigrandi lapselaps, suitsetamise kahjulikkuse eitaja, iseloomutu ja ohutu tasakaal Trumpile, osaliselt abordi keelaja, "kristlane, konservatiiv ja vabariiklane". Kui Donald Trump umbes aasta tagasi kinnitas, et Michael Richard ’Mike’ Pence on tema asepresidendikandidaat, oli USA nõutu. Peale selle, et Indiana kuberner padukonservatiivsete muudatustega palju meedia tähelepanu suutis tõmmata, ei ole ta Washingtonis eduga silma paistnud. Nüüd otsustab ta 45. USA presidendi kõrval maailmapoliitika ja NATO-s käitumise üle.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.