Kaup keelatud andmetega: tasuta teenuse nimel jagatakse sõprade telefoninumbreid ({{commentsTotal}})

Tasuta näohoolduse saamiseks sõpraede telefoninumbreid küsiv kaupmees neid andmeid tegelikult kasutada ei tohi.
Tasuta näohoolduse saamiseks sõpraede telefoninumbreid küsiv kaupmees neid andmeid tegelikult kasutada ei tohi. Autor/allikas: AP/Scanpix

Mitmed kaupmehed kasutavad andmebaasi kasvatamiseks tasuta teenuse pakkumist, mille eelduseks on sõprade "soovitamine" ehk uute kontaktide andmine. Tegemist on ebaseadusliku võttega, sest keegi teine ei saa anda inimese eest tema nõusolekut ta andmete töötlemiseks. Sedasi teevad omakasust ajendatud inimesed oma sõprade-sugulaste telefoninumbreid kaupmehele jagades neile karuteene, mis pealegi on ebaseaduslik.

Mitmed naised on saanud viimasel ajal telefonikõnesid ühelt kosmeetikasalongilt, millelt helistaja teatab mesihäälel, et pakutakse tasuta näohooldust, sest keegi sõber, kes sama teenust on saanud, on andnud selle telefoninumbri. Üksiti küsib salongist helistaja inimese vanust. Selline isikuandmete kasutamine müügitööks on aga keelatud.

"Igasugune isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes inimese enda eelneval nõusolekul. See tähendab, et kellegi teise eest ei saa anda nõusolekut tema andmete kasutamiseks," selgitas andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Maire Iro ERR.ee-le.

Inimesel, kelle kontaktandmed on vastu tema enda tahtmist mõnda sellisesse andmebaasi sattunud, on Iro kinnitusel õigus nõuda kogutud andmete kustutamist ning kui inimene nõuab, et tema andmed kustutataks, peab andmetöötleja seda viivitamatult ka tegema. Uuesti võib selle inimese andmeid koguma ja kasutama asuda ainult juhul, kui inimene ise selleks soovi avaldab ja vabatahtliku nõusoleku annab.

Ka juhul, kui klient on oma nõusoleku andmete kasutamiseks ja müügipakkumiste tegemiseks andnud, võib ta selle igal ajal tagasi võtta ja keelata oma andmeid nõusoleku tagasivõtmise hetkest edaspidi kasutada.

Seega sõltumata sellest, kas andmed on antud vabatahtlikult või on need kaupmehe kätte sattunud vastu inimese enda tahet, on alati õigus nõuda oma andmete edasine kasutamine. Müügiesindaja jutt, et temal pole õigust inimese telefoninumbrit andmebaasist ära kustutada, ei päde. Nõusolekut peab saama igal hetkel tagasi võtta.

Kliendikirjadest peab saama loobuda

Nii näiteks peab olema võimalik taganeda nõusolekust saada elektroonseid kliendikirju, seejuures tohib neid üldse saatma hakata alles siis, kui inimene on andnud nende saatmiseks eelneva nõusoleku.

Kui kaupleja soovib inimesele saata oma koostööpartnerite ja tütarettevõtete pakkumisi, siis tuleb kõik need ettevõtted inimeselt nõusoleku võtmisel üles lugeda või viidata, kus on võimalik partnerite nimekirjaga tutvuda, kelle pakkumisi inimesele saadetakse.

Kui inimene on aga sattunud mõnda andmebaasi oma tahte vastaselt, soovitab andmekaitse inspektsioon esmalt pöörduda ettevõtte enese poole oma andmete eemaldamiseks. Kui sel moel ei jõuta lahenduseni, tuleks juba pöörduda otse inspektsiooni.

Inimene saab ka ise palju ära teha, et vältida soovimatuid pakkumisi. Alustuseks tuleks kriitiliselt jälgida, milliseid kontaktandmeid ja kuhu endast maha jäetakse. Avaldades oma kontaktandmeid internetis, tuleb arvestada, et igaühel on nendele juurdepääs ja nn spämmirobotitel on kerge selliseid kontaktandmeid spämmisaajate nimistutesse koguda. Seetõttu soovitab andmekaitse inspektsioon oma kontaktandmeid avalikes kohtades mitte avaldada ja kasutada võimalusel oma pärisnime asemel pseudonüümi, mis aga ei tähenda oma sõbra või tuttava andmete avaldamist enda andmete asemel.

Kaupleja kutsub end koju sisse ja keeldub ostuta lahkumast

Samamoodi on levinud ka tasuta diivani või vaiba puhastamise pakkumine tingimusel, et pärast tuleb jätta sõprade-sugulaste kontaktnumbrid, kellele hiljem sama teenust pakutakse. Tasuta puhastusteenuse pakkumise eesmärgiks on kalli tolmuimeja müük. Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski-Toomiku sõnul on neile tulnud sellega seoses kaebusi, kus tasuta müügiesitluse tegija keeldub inimese kodunt ilma ostu tegemata lahkumast.

Samuti on tarbijakaitseametisse kaevatud teise koduukselt müüva ettevõtte peale, kes kasutab ära just vanemaealisi inimesi, manipuleerides neid ostma. Müügiinimesed on läinud lausa nii kaugele, et pakkunud sularaha kodus mitte hoidvale inimesele abi pangaautomaadi või -kontori juurde minemisel.

Selline tegevus liigitub keelatud kauplemisvõtete alla, mis Euroopa Liidus on keelatud. Sellegipoolest sai ameti tänavu esimesel poolaastal üksnes toidulisandite, käsimüügiravimite, kodumasinate ja kosmeetika müügi ja teenuste peale 267 kaebust.

Keda müüjad ebaseaduslike võtetega - kas agressiivse müügi või isikuandmete väärkasutusega - kimbutama kipuvad, nende kohta tasub küsida täpsed andmed ning esitada kaebus vastavalt kas andmekaitse inspektsiooni või tarbijakaitseametisse - sõltuvalt, mille vastu on eksitud.



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: