Esimese kuuga esitas töövõime hindamise taotluse 585 inimest ({{commentsTotal}})

Toetused välja maksmata ei jää, kinnitab sotsiaalkindlustusamet.
Toetused välja maksmata ei jää, kinnitab sotsiaalkindlustusamet. Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

Juulist käivitunud töövõimereformi käigus on esimese kuuga esitanud töötukassale töövõime hindamise taotluse 585 tööjõuturule lisanduvat võimaliku puudega inimest.

Juuli lõpuks esitati töötukassale 585 taotlust, millega vähenenud töövõimega inimesed soovivad hinnata oma töövõime määra, et leida sellele vastavat tööd.

Töövõime hindamise juhi Monika Aasa selgitusel on otsused langetatud neist 132 kohta: töövõime puudub täielikult 31, osaline töövõime tuvastati 67. Töövõime ei ole vähenenud 34 taotlejal, kinnitas Aasa ERR.ee-le.

Juuni lõpu seisuga oli vähenenud töövõimega registreeritud töötuid töötukassas arvel 4 213. Palju neid on kokku pärast käivitunud töövõimereformi, pole veel kokku jõutud lüüa.

Ekslikult esitas juulis töövõime hindamise taotluse ka 9 inimest, kel oli juba varasemast kehtiv sotsiaalkindlustusametis tehtud hindamine olemas - nende jaoks algab töövõimereform alles järgmise aasta 1. jaanuarist. Seni on oodatud töötukassasse oma töövõimet hindama üksnes uued pöördujad: kas tööealiseks saanud puudega noored või seni töövõimelised, kuid hiljuti osaliselt või täielikult töövõime kaotanud inimesed.

Homseni aega esitada tagasiulatuvat taotlust sotsaalmaksu tasumiseks

2. augustini saavad ettevõtted esitada taotlust vähenenud töövõimega inimese eest sotsiaalmaksu tasumiseks riigi poolt. Juulist alates on töötukassale esitatud 16 175 vähenenud töövõimega inimese sotsiaalmaksu soodustuse avaldust, neist 14 414 töötukassa portaali iseteeninduse kaudu.

Kui ettevõte esitab sotsiaalmaksu maksmise taotluse vähenenud töövõimega töötaja eest hiljemalt 2. augustil, maksab töötukassa riigi nimel sotsiaalmaksu tagasiulatuvalt ehk alates 1. juulist. Alates 3. augustist esitatud taotlused lähevad käiku alates esitamise kuupäevast.



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: