Scoutspataljoni juhtimise võttis üle major Tarmo Kundla ({{commentsTotal}})

Täna 1. jalaväebrigaadi Paldiski linnakus aset leidnud rivistusel andis kolonelleitnant Andrus Merilo Scoutspataljoni juhtimise üle major Tarmo Kundlale, usaldades uuele ülemale koos pataljoni lipuga ka pataljoni teenistuse suunamise ja korraldamise.

1. jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Veiko-Vello Palmi sõnul on Scoutspataljonil ees mitu keerulist ülesannet - kolimine Tapa linnakusse ning uute jalaväe lahingumasinate CV90 kasutusele võtmine. "Ma olen kindel, et täna pataljoni juhtimise üle võtnud major Kundla jätkab oma eelkäija tööd ning muudab väeosa veelgi paremaks kui see täna on," lisas ta.

Major Tarmo Kundla teenib kaitseväes alates 1996. aastast. Ta on teeninud erinevatel ametikohtadel Vahipataljonis, aastatel 2013 kuni 2015 oli ta 1. jalaväebrigaadi operatiivjaoskonna ülem ning 2012 kuni 2013 Scoutspataljoni staabiülem. Alates 2015. aastast oli major Kundla välisteenistuses Ameerika Ühendriikides. Ta on osalenud sõjalistel välisoperatsioonidel Bosnia-Hertsegoviinas luureüksuse Baltsquadron-10 staabiohvitserina ja ISAF operatsioonil Afganistanis planeerimisohvitserina.

"Kakskümmend üks aastat tagasi tulin nooremseersandina siia, Paldiski linnakusse, et anda oma panus Eesti riigi kaitsmisse. Minu teekond oli äärmiselt põnev ning väljakutsete rohke," ütles kolonelleitnant Andrus Merilo tseremoonial. "Kõige tähtsam on aga see, et sain teenida koos maailma parimate võitlejatega," lisas Merilo, kes jätkab teenistust kaitseväe juhataja sõjalise nõunikuna.

Scoutspataljoni ülema vahetuse tseremoonial osalesid kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel, 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm, 1. jalaväebrigaadi üksuste ülemad ja veeblid ning Scoutspataljoni kaitseväelased.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus kuuluv professionaalse väljaõppega iseseisva lahingutegevuse- ja kiirreageerimisvõimekusega manööverüksus.

Toimetaja: Laur Viirand



Segased ajad Saksamaal
uudised
uudised
Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: