Kurjategijad lohistasid kannatanuid köiega auto taga ({{commentsTotal}})

Vangla aed.
Vangla aed. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Korduvalt kriminaalkorras süüdi mõistetud mehed said taas kord Pärnu maakohtus karistada eri kuritegude eest, sealhulgas olid nad kannatanuid köiega auto taga lohistanud, kirjutab Pärnu Postimees.

Vendi, 25-aastast Renot ja 29-aastast Tamot on karistatud nii kaklemiste, röövimiste kui varguste eest, kuid vangistus pole nende teguviise muutnud.

Tamo, keda viiel korral kriminaalkorras karistatud, ründas süüdistuse kohaselt Pärnu linnas Tervise sanatooriumi juures meest, kellel oli kaasas sülearvuti kott. Koos tuvastamata kaaslasega läks Tamo vastutulijale kallale. Mehed peksid ohvrit rusikaga näkku ja kui too veel maas vedeles, lõid teda jalgadega edasi. Kõike selleks, et kannatanult ära võtta 400 eurot väärt rüperaal.

Eelnimetatud kahe vennaga koos oli kohtu all 36-aastane Marek, keda varem on karistatud kolm korda purjus peaga autojuhtimise eest.

Tunamullu juunis peksid Marek, Reno ja Tamo Tõstamaa vallas kaht ohvrit korduvalt, appi võeti jalad ja näiteks veljevõti. Kõige tipuks seoti üks ohvritest kaelapidi köiega auto külge ja lohistati teda teel umbes 100 meetrit. Teine mees seoti köiega kinni jalgupidi ja tedagi tabas sama saatus. Ohvritel murdus mitu luud ja nad olid üle kere muljutud.

Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Annely Ermi sõnutsi olid kannatanud ja kurjategijad üksteisele tuttavad.

Osalus võikas kuriteos Marekit trellide taha ei saatnud. Ta sai karistuseks aasta vangistust tingimisi, kolmeaastase katseajaga. Renole mõisteti aasta ja kuue kuu pikkune reaalne vangistus.

Seaduste järgi katab suurem karistus kergema, seega sai Tamo puhul määravaks hoopis esmalt mainitud röövimine, mistõttu Pärnu maakohus mõistis talle kolm aastat ja kuus kuud reaalset vangistust. Kohtuasi lahendati kokkuleppemenetluses.

Allikas: BNS



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: