Päästeamet kontrollib lähiajal üle Piirissaare vabatahtlike päästetehnika ({{commentsTotal}})

{{1470066077000 | amCalendar}}

Ööl vastu pühapäeva hävis Piirissaarel Piiri külas puhkenud põlengus kaks eluhoonet, kolmas maja sai tulekahjustusi. Väikesaarte tuleohutuse tagamisel keskendub päästeamet eelkõige ennetustööle ja viib läbi tuleohutusteemalisi nõustamisi, sest näiteks uute päästeautode soetamiseks raha pole.

Lähima kahe kuu jooksul kontrollib päästeamet üle Piirissaare vabatahtlike päästetehnika, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Piirissaarel on kaks päästeautot, üks autodest on ligi 50 aastat vana ja on päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi sõnul nii korras kui üks 50 aastat vana auto olla saab.

"Polnud täielikus töökorras, oli võimeline vedama kustutustehnikat, aga ei olnud võimeline vedama vett. Vee andmisega tulekahjul probleeme polnud, teine päästeauto andis vett. Need autod viibivad märksa rohkem hoolduses ja remondis kui peaks - see on see, milleks me täna võimelised oleme. Meil pole võimekust uutele autodele," selgitas Suurkivi.

Kaks kolmandikku Piirissaare elanikest on koolitatud vabatahtlikeks päästjateks.

Kutselist komandot Piirissaarele või teistele väikesaartele pole võimalik rajada rahalistel põhjustel, selleks tuleks sulgeda mandril mõni komando, mis aga poleks praktiliselt otstarbekas, sest kui väikesaartel on keskmiselt 2-3 väljakutset aastas, siis mandril on väiksematel komandodel väljakutseid 100 ringis, rääkis Suurkivi.

"Väikesaarel pole võimalik leida 17 meest, kellega selline komando rajada," lisas ta.

Kaks suurt tuleohutusalast probleemi, mis iseloomustavad põhiliselt Eestis toimuvaid tulekahjusid, on probleemid kütte- ja elektriseadmetega. Spekulatsioonile, et Piirissaare tulekahju põhjustas mopeediaku, kinnitust pole leitud.

Päästetöödel osalenu: tehnikaga oli probleeme

"Aktuaalse kaameraga" võttis ühendust laupäeva öösel Piirissaarel puhkusel olnud ja koos sõpradega tulekahju kustutamisel osalenud Kristjan Kolde, kelle väitel ei vasta täielikult tõele info, et tehnika ja veevarustusega tol ööl probleeme polnud.

Samuti on ta kindel, et parema tehnika korral saanuks tulele kiiremini piiri panna.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: