Rapla riigimaja ehitustööd tähtajaks valmis ei saanud ({{commentsTotal}})

Rapla riigimaja uus peasissepääs pidi olema kasutamiseks valmis juba 22. juulil, kuid objekt on veel tänagi aiaga piiratud ja vundamendikraavid avatud.

Töö tellija, Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi hinnangul pidanuks peatöövõtja oma töömehi ja töid paremini organiseerima. Ehitaja endal süüd ei näe, sest objekt tuli töö käigus ümber projekteerida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rapla riigimaja üürnikud on neli aastat vapralt talunud remonte, saanud korralikud tööruumid ja lifti, kuid maja esiste treppide ja invasissepääsu valmimise venimine on hakanud segama külastajate teenindamist.

"Väga kurb on see pilt siin, sest tööd ei liigu. Ja kujutate ette, kui näiteks teie lähedane, teie laps tuleb siia abielu sõlmima ja ta peab sellistest tellingutest üles ronima. Aga üks nüanss on siin veel, et kuna 1. juulist jõustus töövõimereform, ja siin töötukassas käib rohkem puudega inimesi, siis ka nende olukord on raskendatud," rääkis Rapla maasekretär Ene Matetski.

Riigihanke võitnud ehitaja, osaühingu Viskari juhatuse liige Raimu Tali kinnitas, et tööd on veninud objektiivsetel asjaoludel.

"See on nii loll olukord, kus meil on projekteerimis-ehitustöövõtt, kusjuures tellija on andnud algandmed ette. Aga ega tellija ka ei tea ju, mis siin tegelikult on. Siin tuli nii palju üllatusi, kui me kopa maasse panime, et praegu käivad täielikult ümberprojekteerimistööd. Nii palju, kui ehitaja on suutnud füüsiliselt teha, need tööd on tehtud," selgitas Tali.

"Ehitaja oleks pidanud pakkumist esitades oskama töö keerukust ja mahtu korrektselt hinnata. Töövõtjal on olnud probleeme alltöövõtjatega, ta on neid ka seal välja vahetanud. Kõik valitud alltöövõtjad ei ole oma ülesannete kõrgusel olnud," märkis omakorda Riigi Kinnisvara AS-i ehitusjuht Priit Püss.

Ehitaja lubab Rapla riigimaja tellijale üle anda augusti lõpul.

Toimetaja: Laur Viirand



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: