Varasem eesistumine võib Eestisse tuua idapartnerluse tippkohtumise ({{commentsTotal}})

Idapartnerluse tippkohtumise ühispilt Riiast 2015. aastal.
Idapartnerluse tippkohtumise ühispilt Riiast 2015. aastal. Autor/allikas: Scanpix / AFP

Varasemaks nihkunud Euroopa Liidu (EL) eesistumine võib tuua Eestisse ka EL-i iga kahe ja poole aasta tagant peetava idapartnerluse tippkohtumise, mis peaks praeguse kava järgi toimuma 2017. aastal, kirjutab Eesti Päevaleht.

Idapartnerluse tippkohtumisele kogunevad koostööd arutama EL-i 28 liikmesriigi ning EL-i idapartnerite Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene riigipead. See tähendab palju kõrgetasemelisi külalisi nagu näiteks Angela Merkel, Theresa May ja Aljaksandr Lukašenka, märgib ajaleht.

Väliministeeriumi selgituse kohaselt peaks tippkohtumine tõesti toimuma 2017. aastal, kuid konkreetsem arutelu selle aja ja toimumiskoha üle seisab ees alles sügise hakul. Eesti eesistumisega seotud isikute sõnul pole võimaliku tippkohtumise korraldamist veel arutatud.

Tippkohtumise korraldamine sõltub paljudest asjaoludest. Näiteks on vaja võimalikud kuupäevad klapitada riigijuhtide päevakavaga. Arvestada tuleb ka seda, et asjast võib olla huvitatud Malta, kelle eesistumine on enne Eesti oma.

Tavakohaselt peaks tippkohtumist korraldada sooviv riik sellest teatama kaks aastat varem. Eestil jääb praegu oma eesistumise alguseni alla aasta.

See, et Eesti võiks tippkohtumist korraldada, ei tähenda, et seda peaks tingimata tegema Eestis. Eesistujariik võib ürituse korraldada ka näiteks Brüsselis. Eesistumise aja suuremad üritused on praegu plaanitud Kultuurikatlasse, mis jääks sellise suursündmuse jaoks ilmselt väikseks.

Võrreldava kõrgetasemelise ürituse korraldamise kogemus on Eestil varasemast olemas. NATO välisministrite mitteametlik kohtumine tõi 2010. aastal Tallinna umbes 50 riigi ja organisatsiooni kõrgeid ametnikke.

Toimetaja: Anvar Samost



UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: