Kaitsjad soovivad Savisaare kriminaalasjas lisaaega ja kavatsevad vaidlustada tõendi ({{commentsTotal}})

{{1470120877000 | amCalendar}}

Altkäemaksuvõtmises kahtlustatava Keskerakonna esimehe, Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Edgar Savisaare kaitsjad otsustasid taotleda täiendavat ajapikendust süüdistuse materjalidega tutvumiseks ja kavatsevad Postimehe andmetel kohtus vaidlustada kriminaalasja ühe olulisema tõendi.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja ütles teisipäeval ERR-ile, et taotlus on laekunud ja prokuratuur asub seda läbi vaatama. Seaduse järgi peab prokuratuur kaitsjatele vastama kümne päeva jooksul.

Savisaare advokaat Oliver Nääs ütles, et taotlus puudutab teavet, mis ei olnud lisatud kriminaaltoimikule ja mida kaitsjatele ei edastatud nende 29 köite hulgas, mis on praeguseks kaitsjatele saadetud. "Tegemist on teabega, millega on õigus kaitsjatel tutvuda ja kindlasti soovin seda õigust kasutada."

Esmaspäeval ehk 1. augustil oli Savisaare kriminaalasjas kaitsjal süüdistusega tutvumise tähtaeg. Ühel korral, 22. juunil, on prokuratuur juba kaitsjatele toimikuga tutvumiseks lisaaega andnud. Vajadusel võis kaitsja taotleda veel lisaaega.

Postimees kirjutas, et Savisaare kaitsjad kavatsevad kohtus vaidlustada kriminaalasja esimese tõendi ehk teabehanke korras saadud Savisaare ja Aleksander Kofkini vestluse 2014. aasta suvest.

"Ma ei oska seda selles mõttes kommenteerida. Kindlasti ma ei ole sellist väidet esitanud. Mulle ei ole väljastatud teabe hanke aluseks olevat luba ja ma ei oska selle menetlustegevuse seaduslikkust hinnata. Kõigepealt pean kätte saama selle loa ja siis ma saan otsustada, kas vaidlustada see tõend või mitte," ütles Nääs ERR-i raadiouudistele.

Kaitsepolitsei salvestas Meritoni hotellis asuvas restoranis Balalaika hotelliomanik Kofkini ja toonase linnapea Savisaare kohtumise, kus ärimees soovis Tallinnas Raekoja platsil tema kasutuses olevate ja linnale kuuluvate ruumide rendilepingu kiiret pikendamist. Uurimisversiooni kohaselt maksis Kofkin hiljem vastutasuks kinni osa Savisaare ja tema lähedase tuttava Siret Kotka Hispaania reisi kuludest.

Mõni päev pärast Kofkini ja Savisaare kohtumist algatas riigiprokuratuur kapo avalduse põhjal Savisaare tegevuse kontrollimiseks kriminaalasja ning edasised tõendid koguti kriminaalmenetluse raames ja kohtu järelevalve all. Kui kohus nõustuks Savisaare kaitsjatega ehk kuulutaks esimese tõendi kasutuskõlbmatuks, seaks see ohtu kogu hilisema tõenditekogumi, mille kasutamine oleks seejärel küsitav.

Savisaare kaitsja Oliver Nääs teemat pikemalt kommenteerida ei soovinud. "Tean vaid, et kriminaalmenetluse ajend saadi teabehanget kasutades. Ma ei tea, milline on olnud teabehanke ulatus ning mis asjaoludel seda läbi viidi," ütles ta ajalehele.

Julgeolekuasutused Eestis võivad ohtude ennetamiseks ja julgeoleku huvides inimesi ja asutusi pealt kuulata teabehanke korras ehk väljaspool kriminaalmenetlust. Teabehangeteks annab loa spetsialiseerunud halduskohtunik.

Toimetaja: Indrek Kuus



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema