Kaitsjad soovivad Savisaare kriminaalasjas lisaaega ja kavatsevad vaidlustada tõendi ({{commentsTotal}})

{{1470120877000 | amCalendar}}

Altkäemaksuvõtmises kahtlustatava Keskerakonna esimehe, Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Edgar Savisaare kaitsjad otsustasid taotleda täiendavat ajapikendust süüdistuse materjalidega tutvumiseks ja kavatsevad Postimehe andmetel kohtus vaidlustada kriminaalasja ühe olulisema tõendi.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja ütles teisipäeval ERR-ile, et taotlus on laekunud ja prokuratuur asub seda läbi vaatama. Seaduse järgi peab prokuratuur kaitsjatele vastama kümne päeva jooksul.

Savisaare advokaat Oliver Nääs ütles, et taotlus puudutab teavet, mis ei olnud lisatud kriminaaltoimikule ja mida kaitsjatele ei edastatud nende 29 köite hulgas, mis on praeguseks kaitsjatele saadetud. "Tegemist on teabega, millega on õigus kaitsjatel tutvuda ja kindlasti soovin seda õigust kasutada."

Esmaspäeval ehk 1. augustil oli Savisaare kriminaalasjas kaitsjal süüdistusega tutvumise tähtaeg. Ühel korral, 22. juunil, on prokuratuur juba kaitsjatele toimikuga tutvumiseks lisaaega andnud. Vajadusel võis kaitsja taotleda veel lisaaega.

Postimees kirjutas, et Savisaare kaitsjad kavatsevad kohtus vaidlustada kriminaalasja esimese tõendi ehk teabehanke korras saadud Savisaare ja Aleksander Kofkini vestluse 2014. aasta suvest.

"Ma ei oska seda selles mõttes kommenteerida. Kindlasti ma ei ole sellist väidet esitanud. Mulle ei ole väljastatud teabe hanke aluseks olevat luba ja ma ei oska selle menetlustegevuse seaduslikkust hinnata. Kõigepealt pean kätte saama selle loa ja siis ma saan otsustada, kas vaidlustada see tõend või mitte," ütles Nääs ERR-i raadiouudistele.

Kaitsepolitsei salvestas Meritoni hotellis asuvas restoranis Balalaika hotelliomanik Kofkini ja toonase linnapea Savisaare kohtumise, kus ärimees soovis Tallinnas Raekoja platsil tema kasutuses olevate ja linnale kuuluvate ruumide rendilepingu kiiret pikendamist. Uurimisversiooni kohaselt maksis Kofkin hiljem vastutasuks kinni osa Savisaare ja tema lähedase tuttava Siret Kotka Hispaania reisi kuludest.

Mõni päev pärast Kofkini ja Savisaare kohtumist algatas riigiprokuratuur kapo avalduse põhjal Savisaare tegevuse kontrollimiseks kriminaalasja ning edasised tõendid koguti kriminaalmenetluse raames ja kohtu järelevalve all. Kui kohus nõustuks Savisaare kaitsjatega ehk kuulutaks esimese tõendi kasutuskõlbmatuks, seaks see ohtu kogu hilisema tõenditekogumi, mille kasutamine oleks seejärel küsitav.

Savisaare kaitsja Oliver Nääs teemat pikemalt kommenteerida ei soovinud. "Tean vaid, et kriminaalmenetluse ajend saadi teabehanget kasutades. Ma ei tea, milline on olnud teabehanke ulatus ning mis asjaoludel seda läbi viidi," ütles ta ajalehele.

Julgeolekuasutused Eestis võivad ohtude ennetamiseks ja julgeoleku huvides inimesi ja asutusi pealt kuulata teabehanke korras ehk väljaspool kriminaalmenetlust. Teabehangeteks annab loa spetsialiseerunud halduskohtunik.

Toimetaja: Indrek Kuus



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: